Kastmisvee eraldi arvestamine Harku vallas lõppeb 01.09.2018

Harku valla volikogu poolt 30.06.2016 kinnitatud uue Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskirja alusel lõpeb alates 01.09.2018 Harku valla põhjaveemaardlatest võetava kastmisvee mõõtmine ja arvestamine (§ 10 lg 6).

Otsuse aluseks on eelkõige elutähtsa loodusressursi hoidmise ja kaitsmise ning joogivee säästliku kasutamise eest seismine. Samuti on oluline suunata elanikke mõistma ja järgima joogivee säästliku kasutamise põhimõtteid.

Hindamatu väärtusega põhjavesi* on meie peamine joogiveeallikas. Maapõuesügavusest kivimite, setete lõhedest ja pooridest maapinnale pumbatav vaba vesi, ei ole ammendamatu ressurss, seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine, meie kõigi jaoks olulise tähtsusega.

Põhjavee seisundi hindamise eesmärgil on veemajanduse korraldamises kasutusel nn "põhjaveekogumid", mis veeseaduse kohaselt on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. Eestis on eristatud 39 põhjaveekogumit, mille olukorda hinnatakse mitmesuguste keemiliste ja koguseliste näitajate järgi. Põhjaveevaru hindamisel arvestatakse vee maksimaalset kogust, mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta koguses, mis tagab põhjavee hea seisundi sh varu säilimise.

Harku valla elanikud saavad oma joogivee auväärse vanusega Ordoviitsiumi-Kambriumi (488–443/542–488 mlj.a.) ja Kambriumi-Vendi (542–488/600 mlj.a.) ajastust pärinevatest põhjaveekihtidest. Keskkonnaministeeriumi käskkirjaga on kinnitatud Harku vallas põhjaveevaru joogivee kasutamise otstarbel kuni aastani 2042 järgnevalt:
• Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi Harku põhjaveemaardlas 1300 m3/ööpäevas
• Kambriumi-Vendi veekihi Harku põhjaveemaardlas 7000 m3/ööpäevas.

Põhjaveevarud põhjaveemaardlates on kinnitatud joogivee kasutamise eesmärgil. Varude määramisel ei ole arvestatud vee kasutamist tehnoloogilisel või muul eesmärgil sh ka nn kastmiseveena.

Vee-ettevõtted annavad oma panuse säästvale veeressursi tarbimisele läbi loodusvara kasutamise tasude ning investeeringute kaasaegsetesse vee- ja kanalisatsioonisüsteemidesse jm rajatistesse. Vee- ja kanalisatsiooniteenust osutavatele ettevõtetele on erinevate valdkonda puudutavate õigusaktidega kehtestatud suunised ja kohustused, keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, mille hulka kuulub ka tõhusa ja säästva veekasutuse edendamine.

Kodanike panus veekasutuse säästmises, toimub veeteenuse hinna ning mõistliku ja säästva vee tarbimise kaudu. Joogivee kasutamine kastmisveena on kindlasti ebamõistlik ja antud loodusressurssi mittesäästev. Selleks on olemas mitmed säästvamad moodused, millest üks on vihmavee kogumine.

Osaühing Strantum osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust vastavuses kõikide valdkonda reguleerivate õigusaktidega ning vaid ettevõttele kuuluva taristuga. Seega ei keera Strantum kinni ühtegi temale mittekuuluvat veepumplat või muud rajatist ega sulge ühtegi ettevõttele mittekuuluvat torustikeühendust. Endistes aiandusühistutes kasutuses olnud pumplad on suletud eelkõige säästva veekasutuse eesmärgil, mida Keskkonnaamet reguleerib muuhulgas vee-erikasutuslubade väljastamisega. Kui mõne aiandusühistu veepumpla omanikule ei ole Keskkonnaameti poolt (taas)väljastatud vee-erikasutusluba, ei saa pumplat enam seaduslikult kasutada ning see tuleb sulgeda.

Hoidkem ja kaitskem meie kallist ja elutähtsat loodusvara!

*Illustreeriv link Andres Marandi blogist „Mis on põhjavesi

Loe lisaks:

Popup