Korduvad küsimused vee hinna teemal

Kas veehinda määratakse või saab määrata "poliitiliselt"?

• Konkurentsiameti kõigile ühtmoodi rakenduv lähenemine ja järelevalve tagab, et teenuse hind ei oleks poliitilistel motiividel manipuleeritav.
• Kaudselt saab omavalitsuse volikogu teenuse hinda mõjutada läbi ÜVK arendamise kava, milles nähakse ette tulevikuinvesteeringud. Investeeringute finantseerimise tagamiseks on teenuse hinna koosseisus lubatud tulukus ca 5%.
• Kui vee-ettevõtja ei ole võimeline tagama vajalikku investeeringumahtu, jääb üle kaks võimalust: investeeringust loobumine või investeerimine omaniku ehk omavalitsuse eelarvest. Viimane tähendaks aga omakorda seda, et kasutataks solidaarselt kõigi vallakodanike raha sõltumata sellest, kas tegemist on veeteenuse tarbijatega või mitte.

Kas Strantum teenib suurt kasumit?

• Majandusaasta aruande kasumiaruandes kajastuva kasumi või kahjumi mõistmisel on oluline arvesse võtta, et vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjale tuleb kogu tagastamatu abina saadud raha (Strantumil valdavalt veemajandusprojektide kaasfinantseerimised Euroopa Liidu või kohaliku keskkonnaprogrammi poolt) kajastada kasumina ning siis järgneval perioodil kulumina. Välisest allikast saadud kaasfinantseeringut ei ole lubatud kaasata teenuse tariifi koosseisu! Seega perioodil, kus viiakse ellu suuri kaasrahastatavaid projekte, tekib kasumiaruandesse suur “kasum“ ja aastatel, kus kaasrahastatavaid projekte ei ole, kajastub see “kahjumina“.
• Eesti keskmiste ja väikeste vee-ettevõtete suurim väljakutse on, kuidas tagada kvaliteetne teenus tarbijale võimalikult taskukohase hinnaga ning ühtlasi garanteerida ettevõtte jätkusuutlikkus.
• OÜ Strantum investeerib veeteenuse osutamisega seotud kasumi kaasaegse, kvaliteetse ja jätkusuutliku teenuse ning taristu arendamisse.

Miks peab üldse ühisveevärki ja -kanalisatsiooni arendama?

• Tulenevalt Euroopa Liidu direktiividest on Eesti riik kohustatud tagama elanikele kvaliteedinõuetele vastava joogivee ning reovee kokku kogumise ja puhastamise tiheasutusaladel. Riik on selle ülesande delegeerinud kohalikele omavalitsustele ning need omakorda vee-ettevõtetele.
• Arendustegevus on vajalik teenuse kvaliteedi säilitamiseks ning tõstmiseks, uuenevatest regulatsioonidest tulenevate nõuete täitmiseks ning toimepidevuse ja kriisikindluse tagamiseks.
• Lisaks on arendustegevus vajalik ka säästva ressursikasutuse ning keskkonnahoiu seisukohast. Samuti puudutab arendustegevus uusarendusi, kuid seda mitte teenuse hinna kontekstis, sest arenduspiirkondade ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse liitumistasude eest.

Kes määrab veeteenuse hinna Harku vallas?

• Harku vald ega sellele kuuluv vee-ettevõte OÜ Strantum ei saa ainuisikuliselt määrata veeteenuse hinda. 
• Vee-ettevõte on kohustatud lähtuma Konkurentsiameti otsusest ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest.
• Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 57 lg 1 kohaselt esitab vee-ettevõte ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnataotluse Konkurentsiametile hinnaotsuse tegemiseks. Konkurentsiamet kontrollib, et taotletud teenuse hind sisaldaks üksnes ÜVVKS §-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise.
• Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind arvestab nii tarbija kui ka teenusepakkuja ja omavalitsuse huvidega.

Kuidas veeteenuse hind kujuneb?

• Veeteenuse hind arvutatakse kõigil vee-ettevõtetel ühe ja sama metoodika järgi. Veeteenuse hind on kulupõhine. Kulude vastavust Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele kontrollib Konkurentsiamet. Ühtlasi võrreldakse Konkurentsiameti poolt kulugruppe teiste Eesti vee-ettevõtjate analoogsete kuludega. Strantumi keskmine erikulu ei ole suurem, kui teistel sarnastel vee-ettevõtetel.
• Vee-ettevõtete kehtestatud veeteenuse hinna vahe võib erineda mitmel põhjusel. Madalamat veeteenuse hinda saavad võimaldada need piirkonnad, kus on suurem tarbijate/tarbimise maht, sest mida suurem on tarbijaskond seda kõrgem on investeeringu kuluefektiivsus. Piirkonnad, kus paikneb palju ettevõtteid, eriti neid, kelle põhitegevuses on suur veekasutuse maht (nt ujulad, spaad jm), vähendab samuti teenuse ühikuhinda. Ühtlasi mõjutab veeteenuse hinda asjaolu, kas kogu tarbijaskond asub tihedalt kompaktses piirkonnas või on hajutatud suurel territooriumil.  

Kas vee- ja kanalisatsiooni hind ei peaks olema võimalikult madal?

• Elutähtsa teenuse puhul on kõige olulisem toimepidevus ehk see, et nõuetele vastava kvaliteediga teenus oleks katkematult kõigile tarbijatele kättesaadav.
• Tariif peab katma teenuse osutamiseks vajalikud kulud ning tagama vee-ettevõtja võimekuse tulla toime ka kriisiolukordades. Seega peab tariif olema õiglane. Õiglase tariifi tagab Konkurentsiameti metoodika ja järelevalve, mis on kõigile vee-ettevõtetele ühetaoline ja samadel alustel.
• Strantumi tegevuskulud on võrreldavate vee-ettevõtetega samas suurusjärgus.

Milleks on säästev keskkonnakasutus vajalik?

• Vee-ettevõtte tegevus on märksa avaram kui veeteenuse müük tarbijatele kasu saamise eesmärgil. Veemajanduse arendamise eesmärk on säilitada ja saavutada veekogude ja põhjavee hea seisund ning tagada nõuetele vastav joogivesi.
• Vee-ettevõtted lähtuvad oma tegevuses lisaks säästva keskkonnakasutuse põhimõttest ning annavad oma panuse säästvale veeressursi tarbimisele läbi loodusvara kasutamise tasude ning investeeringute kaasaegsetesse vee- ja kanalisatsioonisüsteemidesse jm rajatistesse.
• Vee- ja kanalisatsiooniteenust osutavatele ettevõtetele on erinevate valdkonda puudutavate õigusaktidega kehtestatud suunised ja kohustused keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, mille hulka kuulub ka tõhusa ja säästva veekasutuse edendamine.
• Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Seega kodanike panus veekasutuse säästmises ning veekogude ja põhjavee hea seisundi säilimises, toimub veeteenuse hinna ning mõistliku ja säästva vee tarbimise kaudu.

Miks on suurinvesteeringuid vaja?

• Eesti riik on Euroopa Liidu direktiividega ning rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega võtnud ülesande, mille eesmärk on tagada kvaliteedinõuetele vastav joogivesi enam kui 2000 inimest teenindavates veevärkides ning reovee kokku kogumine ja puhastamine reoveekogumisaladel reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi.
• Harku vallale tähendas see väga suurte investeeringute kohustust lühikese aja jooksul, kuna ÜVK tuli rajada kõikidesse suvilapiirkondadesse, mida meie vallas on teadaolevalt palju.
• OÜ Strantum on omavalitsuse ja erinevate kaasrahastusvormide toel investeerinud ÜVK-sse ca 50 miljonit eurot ja rajanud viimase kümne aasta jooksul üle 4000 uue liitumispunkti.

Miks on OÜ Strantum veeteenuse hinnad kõrgemad, kui AS-il Tallinna Vesi?

• Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis pakub joogivee- ning reoveeteenuseid üle 460 000 inimesele Tallinnas ning mitmes omavalitsuses. See tähendab, et ükski teine Eesti vee-ettevõtja ei ole võrreldav Tallinna Veega ei klientide arvu ega müügimahu poolest.
• Veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse lubatud müügitulu jagamisel müügimahuga. Mida väiksem on müügimaht, seda suuremaks kujuneb veeteenuse hind.
• Tallinnas on palju suurettevõtteid ja rohkesti kortermajade piirkondi, mistõttu saab investeeringuid rahastada ka madalamate teenuse hindadega, sest tänu suurele ja suhteliselt kompaktsel alal asuvale tarbijaskonnale on investeeringu kuluefektiivsus kõrgem. Ühtlasi võimaldab mastaabiefekt ettevõtte põhitegevuse kulusid optimaalsemana hoida, et tagada taskukohasemad veeteenuste hinnad. Harku vald on hajali asuvate asulate kogum, kus valdava osa tarbijatest moodustavad eramud ja väiketarbijad. Kui Tallinna Vesi on omanikele regulaarselt maksnud dividende, siis OÜ Strantum on investeerinud saadud kasumi meie valla taristusse.

Mis saab siis, kui mulle ei sobi hind? Kas mul on alternatiivseid võimalusi?

• Vee-ettevõtja piirkonnas asuvatel kinnistutel, mis on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, millel on sellise ühendamise võimalus või millede puhul näeb seda ette ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ja/või detailplaneering, puudub võimalus alternatiivse teenusepakkuja valikuks.

Kas valla poolt antakse luba puurkaevu puurimiseks/rajamiseks?

• Vastavalt Ehitusseadustiku § 124 lg 2 arvestab kohaliku omavalitsuse üksus puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringut, kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi. Strantum OÜ tegevuspiirkond on nii Harku valla üldplaneeringu kui ka ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt ÜVK-ga kaetud ala, siis antud piirkonnas kohalik omavalitsus puurkaevu asukoha nõusolekuid eramajapidamistele ei väljasta. Vaata ka Uuring: joogivee saastus võib tulla inimese enda või naabri reoveest.
• Kinnistule kohtlahenduste rajamise küsimustega vee-ettevõte ei tegele. Antud teema ei kuulu vee-ettevõtte pädevusse, kuna puudub seos ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga.

Kuidas kindlaks teha, mis tüüpi arvesti (veemõõtja) tarbimiskohal paikneb?

Multical 21 tüüpi kaugloetava veearvesti "suuruse" (DN) kindlaks tegemiseks vaata veearvesti tabloolt nominaalse läbilaskevõime (Q3) suurust (alloleval pildil punasega ümbritsetud).

Q3: 1,6m³/h on arvesti DN15 - valdav enamus eramute ja üksikute eluasemete veesisendite arvestist

Q3: 2,5 m³/h on arvesti DN20

Q3: 6,3 m³/h on arvesti DN25

Q3: 10 m³/h on arvesti DN32 - 40