Korduma kippuvad küsimused

Kas tariifid on poliitiliselt juhitud? Kas vallavõim on “süüdi“ tariifitõusus?

• Konkurentsiameti metoodika põhimõte on just vastupidine - kõigile ühtne metoodika ja Konkurentsiameti järelevalve. Metoodika põhimõte on pigem isegi selleks, et poliitikud ei saaks tariife populaarsuse nimel kunstlikult madalal hoida ning läbi selle toimepidevuse ohtu seada.
• Kaudselt mõjutab volikogu tariifi läbi ÜVK arendamise kava, milles nähakse ette tulevikuinvesteeringud. Investeeringute finantseerimiseks on tariifis lubatud tulukus ca 5%. Alates esimesest novembrist kehtivas tariifis on Strantum nõukogu ja vallavalitsuse otsusel loobunud lubatud tulukusest 30% ulatuses, et hind oleks tarbijale taskukohasem, kuid samas oleks võimalik finantseerida hädapäraseid investeeringuid.
• Kui vee-ettevõtja ei ole võimeline tagama vajalikku investeeringumahtu, jääb üle vaid kaks võimalust, millest üks on investeeringutest loobumine ja teine investeerimine omaniku ehk omavalitsuse eelarvest. Viimane tähendaks aga omakorda seda, et kasutataks kõigi vallakodanike raha sõltumata sellest, kas tegemist on veeteenuse tarbijatega või mitte.

Kas kohalik vee-ettevõte OÜ Strantum teenib suurt kasumit?

• OÜ Strantum kasumiaruandes toodud kasum ei peegelda tegelikku ja käegakatsutavat raha. Seega eeldab kasumiaruandes kajastatu mõistmine ka teatavaid eelteadmisi. Oluline on selle puhul teada, et vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjale tuleb Strantumil kogu tagastamatu abina saadud raha (valdavalt veemajandusprojektide kaasfinantseerimised EL või kohaliku keskkonnaprogrammi poolt) kajastada kasumina ning siis järgneval perioodil tulevikus amortiseerida. NB! Kaasfinantseeringut ei ole lubatud kaasata teenuse tariifi koosseisu! Seega perioodil, kus viiakse ellu suuri kaasrahastatavaid projekte, tekib kasumiaruandesse suur “kasum“ ja aastatel, kus kaasrahastatavaid projekte ei ole, kajastub see “kahjumina“. OÜ Strantum vee-ettevõtlusega seotud tegevus on viimastel aastatel olnud tegelikult kahjumlik. Mitte-tariifikõlblike  ehk kaasfinantseeritud varade kulum aastas on umbes 1,5M € ja see kajastub vastavalt Strantumi kuludes. Konkurentsiameti metoodikale ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele vastav tulukus on ca 5% Strantumi investeeringutest reguleeritud varasse (taristu) ehk investeeringutest, mille tegemiseks on kasutatud ettevõtte enda raha. Vastavalt nõukogu ja ainuosaniku otsusele loobus Strantum uues tariifis lubatud tulukusest 30% ulatuses. Kogu lubatud tulukust on kasutatud ja kasutatakse ka edaspidi uute veemajandusega seotud projektide elluviimiseks.
• Eesti keskmiste ja väikeste vee-ettevõtete suurim väljakutse on, kuidas tagada kvaliteetne teenus tarbijale võimalikult taskukohase hinnaga ning ühtlasi garanteerida ettevõtte jätkusuutlikkus sh ka ilma kaasfinantseeringuteta.
• OÜ Strantum investeerib veeteenuse eest teenitud kasumi kaasaegse, kvaliteetse ja jätkusuutliku teenuse ning taristu arendamisse.

Miks peab ühisveevärki ja -kanalisatsiooni arendama.

• Tulenevalt Euroopa Liidu direktiividest on Eesti riik kohustatud tagama elanikele kvaliteedinõuetele vastava joogivee ning reovee kokku kogumise ja puhastamise tiheasutusaladel. Riik on selle ülesande delegeerinud kohalikele omavalitsustele ning need omakorda vee-ettevõtetele.
• Lisaks on arendustegevus vajalik ka säästva ressursikasutuse ning keskkonnahoiu seisukohast. Samuti puudutab arendustegevus uusarendusi, kuid seda mitte tariifi kontekstis, sest arenduspiirkondade ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse liitumistasude eest.

Kes määrab veeteenuse hinna Harku vallas?

• Harku vald ega kohalik vee-ettevõte Osaühing Strantum ei saa ainuisikuliselt määrata veeteenuse hindasid.
• Vee-ettevõte on kohustatud lähtuma Konkurentsiameti otsusest ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest.
• Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 142 lg 1 kohaselt, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti (ie) või enam, koostab ettevõte hinnataotluse ning esitab selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.
• Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind arvestab nii tarbija kui ka teenusepakkuja ja omavalitsuse huvidega.

Miks selline hind?

• Veeteenuse hind on kulupõhine. Kulude vastavust kontrollib Konkurentsiamet. Ühtlasi võrreldakse Konkurentsiameti poolt kulugruppe teiste Eesti vee-ettevõtjate analoogsete kuludega. Strantumi keskmine erikulu ei ole suurem, kui teistel sarnastel vee-ettevõtetel.
• Veeteenuse hind arvutatakse kõigil vee-ettevõtetel ühe ja sama metoodika järgi.
• Vee-ettevõtete kehtestatud veeteenuse hinna vahe võib erineda mitmel põhjusel. Madalamat veeteenuse hinda saavad võimaldada need piirkonnad, kus on suurem tarbijate/tarbimise maht, sest mida suurem on tarbijaskond seda kõrgem on investeeringu kuluefektiivsus. Piirkonnad, kus paikneb palju ettevõtteid, eriti neid, kelle põhitegevuses on suur veekasutuse maht (nt ujulad, SPA-d jm), võimaldab antud fakt kujundada veeteenuse hinna madalamaks. Ühtlasi mõjutab veeteenuse hinda asjaolu, kas kogu tarbijaskond asub tihedalt kompaktses piirkonnas või on hajutatud suurel territooriumil. 

Kas veeteenuse hind on taskukohane?

• Eelmise tariifi kehtestamise hetkel oli töötaja keskmine brutotulu Harku vallas 1243 eurot, täna on see ca 1800 eurot. Seega on keskmine sissetulek kasvanud rohkem, kui veeteenuse hind (45% vs 39%).

Kas vee- ja kanalisatsiooni hind peab olema madal?

• Elutähtsa teenuse puhul on kõige olulisem toimepidevus ehk see, et teenus oleks katkematult kõigile tarbijatele kättesaadav.
• Tariif peab katma teenuse osutamiseks vajalikud kulud ning tagama vee-ettevõtja võimekuse tulla toime ka kriisiolukordades. Seega peab tariif olema õiglane. Õiglase tariifi tagab Konkurentsiameti metoodika ja järelevalve, mis on kõigile vee-ettevõtetele ühetaoline ja ühtedel alustel.
• Strantumi tegevuskulud on võrreldavate vee-ettevõtetega samas suurusjärgus.

Keskkonnateadlikkus - säästva keskkonnakasutuse põhimõtte kandmine. Milleks vajalik?

• Veemajanduse arendamise eesmärk on säilitada ja saavutada veekogude ja põhjavee hea seisund ning tagada nõuetele vastav joogivesi.
• Vee-ettevõtete kanda ei ole pelgalt veeteenuse opereerimine tarbijatele kasu saamise eesmärgil.
• Vee-ettevõtted lähtuvad oma tegevuses lisaks säästva keskkonnakasutuse põhimõttest ning annavad oma panuse säästvale veeressursi tarbimisele läbi loodusvara kasutamise tasude ning investeeringute kaasaegsetesse vee- ja kanalisatsioonisüsteemidesse jm rajatistesse.
• Vee- ja kanalisatsiooniteenust osutavatele ettevõtetele on erinevate valdkonda puudutavate õigusaktidega kehtestatud suunised ja kohustused keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, mille hulka kuulub ka tõhusa ja säästva veekasutuse edendamine.
• Samas Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast, Säästva arengu seadus § 3 lg 1. Seega kodanike panus veekasutuse säästmises ning veekogude ja põhjavee hea seisundi säilimises, toimub veeteenuse hinna ning mõistliku ja säästva vee tarbimise kaudu.

Miks just nüüd?

• Paljud on küsinud, et miks poleks võinud hinda igal aastal tõsta ca 4,5% selle asemel, et nüüd korraga 39%. Nii oleks hinnatõus olnud suhteliselt märkamatu.
• Tehes suuri kaasrahastatavaid projekte rehkendatakse abimäär muuhulgas selle järgi, milline on ettevõtte enda finantseerimise võimekus.
• Iga-aastase tariifitõusuga oleks tänane tariif paraku veelgi kõrgem, sest omafinantseeringu osakaal oleks olnud suurem. Oluline on siin taaskord rõhutada, et väline abi ei kajastu tariifis.

Miks peab tegema selliseid suurinvesteeringuid?

• Eesti riik on Euroopa Liidu direktiividega ning rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega võtnud ülesande, mille eesmärk on tagada kvaliteedinõuetele vastav joogivesi enam kui 2000 inimest teenindavates veevärkides ning reovee kokku kogumine ja puhastamine reoveekogumisaladel reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi (ie).
• Harku vallale tähendas see väga suurte investeeringute kohustust lühikese aja jooksul, kuna ÜVK tuli rajada kõikidesse suvilapiirkondadesse, mida meie vallas on teadaolevalt palju.
• OÜ Strantum on omavalitsuse ja erinevate kaasrahastusvormide toel investeerinud ÜVK-sse ca 50 miljonit eurot ja rajanud viimase kümne aasta jooksul üle 4000 uue liitumispunkti.
• Käimas olevad veemajandusprojektid on Tabasalus, Rannamõisas, Ilmandus ja Muraste põhjaosas. Koostöös naabervalla vee-ettevõttega AS Lahevesi on ligi 1000 uue liitumispunktiga ÜVK rajamisel Türisalu külla.
• ÜVK rajamine sellises suures mahus on olnud võimalik vaid Euroopa Liidu kaasfinantseerimise toel. Tehtud ja  tehtavad investeeringud veemajandusse avaldavad paratamatult mõju veeteenuse hinnale.

Miks on OÜ Strantum veeteenuse hinnad kõrgemad, kui AS Tallinna Vesi?

• Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis pakub joogivee- ning reoveeteenuseid üle 460 000 inimesele Tallinnas ning mitmes omavalitsuses. See tähendab, et ükski teine Eesti vee-ettevõtja ei ole võrreldav Tallinna Veega ei klientide arvu ega müügimahu poolest.
• Veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse lubatud müügitulu jagamisel müügimahuga. Mida väiksem on müügimaht, seda suuremaks kujuneb veeteenuse hind.
• Tallinnas on palju suurettevõtteid ja rohkesti kortermajade piirkondi, mistõttu saab investeeringuid rahastada ka madalamate teenuse hindadega, sest tänu suurele ja suhteliselt kompaktsel alal asuvale tarbijaskonnale on investeeringu kuluefektiivsus kõrgem. Ühtlasi võimaldab mastaabiefekt ettevõtte põhitegevuse kulusid optimaalsena hoida, et tagada taskukohasemad veeteenuste hinnad. Harku vald on hajali asuvate asulate kogum, kus valdava osa tarbijatest moodustavad eramud ja väiketarbijad. Kui Tallinna Vesi on omanikele regulaarselt maksnud dividende, siis OÜ Strantum on investeerinud saadud kasumi meie valla taristusse.

Mis saab siis, kui mulle ei sobi hind? Kas mul on alternatiivseid võimalusi?

• Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7, kehtestab omavalitsuse volikogu vee-ettevõtja piirkonna. Vee-ettevõtja määratakse vastavalt eelnevalt nimetatud seaduse ja paragrahvi lõigetele 21 ja 22. Vee-ettevõtja piirkonnas asuvatel kinnistutel, mis on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, millel on sellise ühendamise võimalus või millede puhul näeb seda ette ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ja/või detailplaneering, puudub võimalus alternatiivse teenusepakkuja valikuks.

Miks Harkujärve piirkonna veeteenuse osutamine otsustati üle anda Strantumile?

• Harku valda ei rahuldanud kujunenud olukord, kus Tallinna Vesi vee-ettevõtjana osutas Tiskre-Harkujärve piirkonnas vee- ja kanalisatsiooniteenust samal ajal kui Harku vald pidi panustama piirkonna kaasaegse ja nõuetele vastava ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamisse, mis tavapäraselt on vee-ettevõtja roll.
• Harku vald tegi ettepaneku AS-le Tallinna Vesi Tiskre ja Harkujärve piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omandamiseks tehtud investeeringute summa eest, kuid Tallinna Vesi ei nõustunud süsteemi sellistel tingimustel ostma.
• Senine vee-ettevõtja (Tallinna Vesi) pakkus vee- ja kanalisatsiooni teenust vaid osale teenindatavast piirkonnast, peamiselt alal, kus olid valdavalt kaasaegsed torustikud ja uued elamupiirkonnad. Harkujärve vanas asulakeskuses opereeris olude sunnil MTÜ Järvekalda, mis ei ole vee-ettevõte.
• Strantum saab omavalitsusele kuuluva ettevõttena taotleda kaasfinantseerimist ÜVK toetavatest meetmetest.
• Käesoleva ajani toiminud Harkujärve ja Tiskre piirkonna vee-ettevõtluse lahendus ei ole majanduslikult jätkusuutlik.
• Strantum on valdava osa Tiskre ja Harkujärve vee-ettevõtja piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni taristu omanik.

Kas siis on võimalik taas hakata kasutama oma puurkaevu? Kas valla poolt antakse luba puurkaevu puurimiseks/rajamiseks?

• Vastavalt Ehitusseadustiku § 124 lg 2 arvestab kohaliku omavalitsuse üksus puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringut, kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi.
• Kuna Harkujärve ja Tiskre vee-ettevõtja tegevuspiirkond on nii Harku valla üldplaneeringu kui ka ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt ÜVK-ga kaetav ala, siis antud piirkonnas kohalik omavalitsus puurkaevu asukoha nõusolekuid eramajapidamistele ei väljasta. Lisainfo Harku valla kodulehelt - Puurkaevu rajamine. Oma puurkaev - kas alati parim lahendus? - Uuring: joogivee saastus võib tulla inimese enda või naabri reoveest.
• Kinnistule kohtlahenduste rajamise küsimustega vee-ettevõte ei tegele. Antud teema ei kuulu vee-ettevõtte pädevusse, kuna puudub seos ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga.

Mis põhjusel on OÜ Strantum poolt alates 01.11.2020 Tiskre Harkujärve piirkonnas rakendatavad füüsiliste isikute veeteenuse hinnad kõrgemad kui AS Tallinna Vesi poolt Harku alevikus rakendatavad hinnad, samas on mõlemad piirkonnad  ühendatud Tallinna linna süsteemidega?

Konkurentsiameti selgitus kodaniku küsimusele 27.10.2020