Uuring: joogivee saastus võib tulla inimese enda või naabri reoveest

ERR, Novaator 24.11.2020

Omaveevärkidest saab Eestis vett ligikaudu 12 protsenti ehk umbes 160 000 inimest, kelle kaevude osas pole riiklikku järelevalvet. Keskkonnaministeeriumi tellitud hiljutine uuring näitas, et vaid kolmandikus kaevudest vastas joogivesi kõigile kvaliteedikriteeriumitele. Sageli on saastus pärit inimese enda või naabri reoveest.

Eestis on siiani Hajaasustuse programmi kaudu veevärkide- ja kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamisesse suunatud küll üle 39 miljoni euro, ent toetused on elukvaliteeti parandanud vaid umbes 20 000 elanikul.

Et toetusi tõhusamalt suunata, võeti ette tervet Eestit haarav uuring puur- ja salvkaevudest võetava joogivee kvaliteedi ja -süsteemide kohta. Uuringu eesmärgiks oli ka tõsta elanike teadlikkust selle kohta, millist joogivett nad tarbivad ning jagada teadmisi, kuidas selle kvaliteeti parandada.

Töö käigus koguti andmeid 998 omaveevärgi ning 40 omapuhasti kohta. Selleks töötati välja eraldi metoodika. Salvkaevude ja puurkaevude seisukorda hinnati eraldi. Kõik valimisse võetud kaevud on aastaringselt kasutuses.

Lisaks registrites leiduvatele kaevudele kaasati ka kaevusid, mille kohta seni info puudus. Nende leidmiseks tehti hajaasustuste elanikkonnale avalik pöördumine. Inimeste huvi oma joogivee kvaliteedi kohta rohkem teada saada oli väga suur: sooviavaldusi laekus üle 3000. 

Ülevaade kõigist uuringusse kaasatud kaevudest Autor/allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus.

Küsimustikuga koguti andmeid joogiveesüsteemi ehituse ja hoolduse kohta ning peeti silmas inimtervise seisukohast tähtsamaid aspekte, mis võivad mõjutada joogivee kvaliteeti.

Keskkonnauuringute Keskuse peaspetsialisti ja uuringu eestvedaja Vallo Kõrgmaa sõnul olid uuringus osalevate majapidamiste joogiveesüsteemid väga erinevas seisukorras ja see peegeldub tihti ka kasutajate elamistingimustes.

Tihti ei saa inimesed päris täpselt aru, millised veepuhastussüsteeme neil üldse vaja oleks ja millist riski kujutab kehvasti korraldatud või lausa kontrollimata reoveekäitlus.

Näitena võib tuua olukorra, kus inimene ostab endale 80 000 euro eest maale maja, kuid jätab arvestamata, et kaevu ehitamiseks ja veesüsteemi majja toomiseks tuleb investeerida veel 15 000–20 000 eurot. Meeles tasuks pidada ka, et põhjavesi pole igal pool kohe joogikõlbulik ja võib vajada puhastussüsteemi.

Peamised veetöötlemise (puhastamise) põhjused omaveevärkides Autor/allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus

Milline on kvaliteetne joogivesi?

Omaveevärkidele, milles tarbitakse alla 10 m3 vett ööpäevas ei ole eraldi joogivee kvaliteedikriteeriumeid kehtestatud. Uuringus võeti veekvaliteedi hindamise aluseks sotsiaalministri 24.09.2019. a määrus nr 61 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid".

Kuigi määrus kehtestab kvaliteedikriteeriumid joogiveele kui kaubale, on määruse koostamisel aluseks võetud joogivee ohutusnõuded just terviseohutuse perspektiivist.

Samast loogikast johtuvalt hinnati joogiveekvaliteeti ka uuringus. Välitööde käigus võeti kaevudest veeproove ning analüüsiti nii nende keemilisi kui mikrobioloogilisi näitajaid.

Sotsiaalministri määrusele nr 61 mittevastavate parameetrite esinemine maakondade lõikes näitajate kaupa Autor/allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus

Escherichia coli ehk kolibakter elutseb peamiselt inimese ja soojavereliste loomade soolestikus. See võib sattuda põhjavette koos väljaheidetega näiteks suurte vihmasadude, lume sulamise või muude sademete abil.

Selle indikaatorliigi leidumine vees viitab otseselt hiljutisele või jätkuvale mikrobioloogilisele saastusele. E. coli avastamine tõestab, et joogivette on võinud sattuda väljaheidetega levivad haigustekitajad.

Enamik E. coli tüvesid on inimesele ohutud. Leidub aga ka haigust tekitavaid tüvesid, näiteks harvaesinev E. coli O157:H7, mis on eriti ohtlik ja võib levida ka vee kaudu. See toodab võimast toksiini ja võib põhjustada väga raskeid haigusnähte.

Lisaks väljaheidetele võivad Coli-laadsed bakterid ka niisama väliskeskkonnas esineda. Näiteks võib neid leida toitainerikkast veest, pinnasest ja lagunevast taimsest materjalist.

Nende leidumine vees ei viita alati fekaalsele reostusele, küll aga on see märgiks, et veesüsteemis võivad olla haigust tekitavad bakterid (patogeenid). Sageli on põhjuseks puudused vee töötlemisel või veejaotusvõrgu ehituses.

Samuti tabelis äratoodud soolestiku enterokokid elutsevad inimese ja soojavereliste loomade väljaheidetes. Enterokokid taluvad hästi kuiva, kuuma, külma ja suurt soolakontsentratsiooni, mistõttu säilivad väliskeskkonnas kauem kui näiteks E. coli. Veeuuringutes viitavad soolestiku enterokokid fekaalsele saastusele.

Vaid 29 protsendi uuritud omaveevärkide vesi vastas kõigile kvaliteedikriteeriumitele vaid 29 protsenti. Ülejäänud 71 protsendi omaveevärkide puhul oli peamiseks probleemiks mikrobioloogiline saastus.

Ilmnes, et salvkaevude joogivees leidub mikrobioloogilist saastatust tõenäolisemalt kui puurkaevude omas. Omaveevärkide puhul on oluline ka see, mil määral süsteem välja ehitatud ja hooldatud on. Kui vesi on kaevust majja juhitud ja kaevu ümbrus ning kaev ise on hooldatud, on esimene kaitseliin reostuse vastu rajatud. Oluline on hoida ka kaevurakked korras ning kaev ise kaetud, et liigvesi ja võõrised sisse ei pääseks.

Uuring näitas, et bakteriaalne reostus on seotus omapuhastite seisukorra ja põhjavee kaitsega. Kui ühest kaevust pumbatakse vesi välja ja teisest august lastakse see töötlemata kujul tagasi maa sisse, siis suure tõenäosusega jõuab see ringiga joogivee kaevu tagasi.

See võib põhjustada terviseprobleeme. Vallo Kõrgmaa sõnul ei suuda inimesed ise mikrobioloogilist reostust sageli tuvastada. Vahel võib saastus lüüa paigast seedimise või põhjustada muid hädasid, aga see on pigem erand.

Sagedamini kaevati vee halva lõhna või imeliku maitse üle. Nende põhjuseks võib olla puudulik või katkine joogivee puhastussüsteem. Tihti kasutatakse kõige odavamaid filtreid, mis võivad pikaaegsel kasutamisel ja hooldatamata jätmisel vee kvaliteeti mitte tõsta, vaid langetada.

Veetöötlusseadmed omaveevärkides Autor/allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus

Kas lahendus oleks ehitada kaevud ja reoveekäitlus üksteisest võimalikult kaugele? Vallo Kõrgmaa sõnul on see küll seaduses mingil määral reguleeritud, aga reaalsuses tuleb tihti pigem n-ö "karbist välja mõelda", sest mängu tulevad lokaalsed tegurid: pinnase iseloom ja põhjavee liikumine (kaevu poole või kaevust eemale).

Arvestada tuleb ka naabritega. Näiteks, kui teha omapuhasti imbväljak nõuetekohaselt kinnistu serva ja vahemaa kaevuga on tagatud, oleks kõik justkui korras. Kui aga sealsamas aia taga mõned meetrid eemal võtab naaber oma kaevust vett, siis on kuri karjas, kuna tegemist on otsese reostusega. Selliseid olukordi tuleb ette ja neid peaks reguleerima kohalik omavalitsus.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Liisi Armi sõnul on kohalikel omavalitsustel kohustus koostada reovee kohtkäitluse eeskirjad ja need oma haldusterritooriumil kehtestada.

Kohtkäitluse eeskirjas peavad olema nõuded, millest lähtuvalt reoveekäitlussüsteemi ehitamist, lammutamist või muutmist planeerida tohib. Samuti peab kohtkäitluse eeskiri sisaldama purgimisteenuse kasutamise võimalusi ja tingimusi ning nõudeid sellega tegelevatele ettevõttele.

Maaomaniku kohustus on rajada reovee kohtkäitlussüsteemid või olemasolevad korrastada, et minimeerida toitainete koormust veekeskkonnale.

Eestis on määratud ka reoveekogumisalad, kus on tarvis reovesi kokku koguda ja puhastada. Nende alade kindlaksmääramisel arvestatakse asustuse tihedust, sellega seotud reostuskoormuse suurust ning põhjavee kaitstust.

Siin tuleb mängi ühik nimega inimekvivalent. See tähistab ühe inimese põhjustatud keskmist ööpäevast tinglikku veereostuskoormust. Selle abil mõõdetakse ka muude reostusallikate põhjustatud koormusi.

Kui näiteks mingi piirkond asub reostuskoormusega üle kahe tuhande inimekvivalendi, siis seal ongi lubatud ainult mahutite paigaldamine. Reovesi kogutakse reoveemahutisse, mahuti täitumisel tellitakse purgimisauto, mis viib reovee purglasse.

Kui reostuskoormus on alla kahe tuhande inimekvivalendi, siis on lubatud ka omapuhastid, ehk siis on võimalik paigaldada näiteks septik ja rajada imbväljak.

Liisi Armi sõnul eelistavad inimesed tänapäeval pigem paigaldada omapuhasteid, mille tühjendamissagedus on palju harvem, aga selleks peavad olema ka vastavad tingimused ja õige asukoht. Tasub meeles pidada, et ka reoveemahuti peab olema lekkekindel.

Vallo Kõrgmaa sõnul lõpeb inimeste mõtlemine sageli tualetis vee tõmbamisega ja edasi ei tahetagi teada, mis sellest kõigest edasi saab. Keskkonna seisukohast on väga oluline, millisel kujul vesi lõpuks loodusesse jõuab ja seetõttu ongi reovee puhastamise suurim eesmärk takistada kahjulike ainete jõudmist keskkonda.

Mitte ainult mürgid, vaid ka liigsed toitained mõjuvad keskkonnale halvasti ning võivad põhjustab veekogude eutrofeerumist ja elurikkuse vaesumist.

Euroopa Liidu veepoliitika üheks suureks eesmärgiks on kõikide meie veekogude hea seisundi saavutamine. Autor/allikas: Taavi Bergmann, LIFE CleanEST

Kõigi reoveekäitlussüsteemide puhul tekib aeg-ajalt jääk, mida peab õigesti käitlema. Seda käitlust peab kohalik omavalitsus kontrollima. Vallo Kõrgmaa hinnangul võiks asuda trahvima inimesi, kes on aastas vähem kui kaks korda purgimisauto tellinud.

Paraku on ka purgimisteenuse maastikul probleeme: teenus on kallis ja järelevalve keeruline. Liisi Armi sõnul tuleb ette olukordi, kus reovesi võetakse küll mahutist välja ja majaomaniku südametunnistus on puhas, aga jäätmeid ei viida õigesse kohta, vaid autojuht laseb need hoopis kuhugi metsa alla maha.

Keskkonnaministeeriumis ongi töös uuring, mille kaudu neid probleeme analüüsida.

Purgimisauto viiv reovee reoveepuhastusjaama Autor/allikas: ERR

Rahandusministeeriumi egiidi all on juba käigus Hajaasustuse programm, mille kaudu maapiirkondade elanikud saavad toetusi puurkaevude rajamiseks ja rekonstrueerimiseks ning omapuhastite ja mahutite hankimiseks.

Joogivee uuringu tulemusena selgus, et hajaasustuspiirkondade joogiveevarustusse on vaja teha investeeringuid ca 259 miljoni euro eest. Lisaks peaks investeerima ca 63 miljonit eurot ka kanalisatsioonirajatistesse. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Liisi Armi sõnul on riik teinud Euroopa Liidu uude eelarveperioodi ettepaneku selle arenduse toetamiseks.

Kohalikul omavalitsusel on oluline roll reovee õigel käitlemisel

Kahe aleviku ja 72 külaga Haljala vallas elatakse peamiselt eramajades. Joogivesi saadakse valdavalt salvkaevudest, kuid viimased põuased suved on tekitanud vajaduse puurkaevude järele.

Haljala valla keskkonna- ja planeerimisspetsialisti Kuldar Pärna sõnul on valla inimesed üldiselt oma joogiveega rahul, kuid vanade kaevude puhul on vee kvaliteediga ka probleeme olnud.

Terviseameti proovide põhjal on selgunud, et vees on näiteks kolibaktereid. Valdavalt on tegemist nõukogudeaegsete süsteemidega, mis on nüüdseks paraku amortiseerunud.

Haljala vald on võtnud vastu ka kohtkäitluse eeskirja, mis sätestab muuhulgas ka purgimisteenuse osutamise reeglid. Sellest lähtuvalt peavad majaomanikud hoidma alles oma reovee käitlusega seotud kulutuste kviitungid. Vallal on õigus tagasiulatuvalt viie aasta lõikes uurida, kas reovesi on viidud nõuetekohaselt reoveepuhastisse või mitte.

Kontrollimine on pigem erand, aga seda siiski tehakse näiteks juhul, kui on tekkinud probleeme ja kahtlusi, et reovesi valgub pinnasesse ning sellega reostatakse loodust või naabri joogivett.

Korrektselt käituv inimene, kes tahab oma majale reoveesüsteemi rajada või olemasolevat renoveerida, peaks Kuldar Pärna sõnul kõigepealt pöörduma kohalikku omavalitsusse.

Esimese asjana uuritakse kinnistu põhjavee kaitstust. Alles seejärel saab öelda, kas eramul peab olema biopuhasti või septik või hoopis kinnine mahuti.

Kui õiged lahendused on välja valitud, esitab elanik ehitusteatise. Alles siis, kui vald on selle kinnitanud, võib kopa maasse lüüa.

Info probleemide kohta jõuab kohalikku omavalitsusse tavaliselt läbi järelevalve, kui inimesed on nõudeid eiranud ja rajanud kohtkäitlussüsteemi omast tarkusest. Teine variant on naabrite kaebused, kus näiteks ühe naabri reovesi jõuab teise naabri joogivee kaevu. Kohalik omavalitsus saab teha ettekirjutusi.

Kuula ka 24.11.2020 Vikerraadio eetris olnud "Reporteritundi" kohtkäitluse ja joogivee uuringu teemal, kus rääkisid Vallo Kõrgmaa, Liisi Arm ja Kuldar Pärn.