Strantumi teemeistrid ja Monika õpetus
Üks talv hakkab jälle läbi saama. Just selline talv, nagu Eestimaal muistegi oli – kui lund sadas, siis ikka sadas. Kui päike aga lumest vee välja higistas, järgnes külm, mis lumeveed jäätas. Ja nagu sellest veel vähe oleks, hakkas taevast sadama jäävihma – talv näitas kõiki hambaid, mis tal näidata oli…
“Tõelist talve, mis meiegi võimed proovile pani, saime seekord kogeda küll,” mõtiskleb Ain Soone, Strantumi teehoolde spetsialist, kes juba 14 aastat juhib ja korraldab teede hooldust Harku vallas. See tähendab, et tema ja tema meeskonna hooldada on kõik ca 360 kilomeetrit valla teid, nende hulgas ka kergliiklusteed. Valda läbivad ka üleriigilised maanteed, aga neid hooldab Transpordiamet (endine Maanteeamet).
Strantumi teehoolde spetsialist Ain Soone ja teehooldaja Valdek Kivistiku. 
“Tõelist talve, mis meiegi võimed proovile pani, saime seekord kogeda küll,” mõtiskleb Ain Soone, Strantumi teehoolde spetsialist, kes juba 14 aastat juhib ja korraldab teede hooldust Harku vallas. See tähendab, et tema ja tema meeskonna hooldada on kõik ca 360 kilomeetrit valla teid, nende hulgas ka kergliiklusteed. Valda läbivad ka üleriigilised maanteed, aga neid hooldab Transpordiamet (endine Maanteeamet).
Harku valla teed on jaotatud kolme kategooriasse. Madalaimasse ehk esimesse kategooriasse kuuluvad külavaheteed,
samuti endiste suvilakooperatiivide sisesed teed. Teise kategooria teed on asulasisesed teed, kõrgeima ehk kolmanda kategooria omad aga asulate peatänavad, samuti teed, kus kulgeb bussiring – näiteks Harkujärvel Kiriku tee –, samuti teed, mis kulgevad koolide või lasteaedade juurde. Ka valla kergliiklusteed kuuluvad valdavalt kolmandasse kategooriasse.
Oli ka eriolukordi
Iga klassi tee hoolduseks on ette nähtud ka aeg, mil see peab olema lumest puhastatud ja sõidukõlbulik. Tavapärases olukorras – kui lund sajab ööpäevas kuni 10–15 cm – on kolmanda taseme teede puhastusajaks ette nähtud 5–6 tundi, teise taseme reageerimisajaks 6–7 tundi, ja esimese taseme puhul 8 tundi.
“Eesmärk on olla Harku vallavalitsusele võimekas ja usaldusväärne partner, seda nii elutähtsa teenuse puhul nagu on teehooldus.”
“Lumesaju korral hakkab talihoolde masinapark, kuhu kuulub seitse traktorit, neli veoautot ning kolm sahaga maasturit, tööle öösel kell 2, siis on hommikul kella seitsmeks suurem osa teedest lumest puhastatud. Järelkoristustöödel teede laiendamiseks ning teepõhjade puhastamiseks on kasutada kaks teehöövlit. Kui lumesadu on kestev ööpäeva ringi, nagu mööduval talvel mitu korda ka juhtus – millele lisandus veel kõva tuul, siis meie kui teede hooldaja peame tagama suuremate teede lahtihoiu. Sellisel juhul pööratakse suuremat tähelepanu kolmanda ja teise seisunditaseme teedele. Seda selleks, et bussid saaksid liine teenindada ja lapsed lasteaedadest ja koolist koju,” selgitab teemeister. Kergliiklusteedel teostab lumekoristust regulaarselt kolm maasturit. Vajadusel tehakse ööpäeva jooksul kõnniteedele mitu ringi peale.
Õnnetusi õnneks ei juhtunud
Ei piisa kui teedelt on üksnes lumi ära lükatud, ka libedus peab olema tõrjutud. Kolmanda taseme teedelt tehakse seda soolaga.
Kergliiklus- ja kõnniteed kas karestatakse tagasahaga või puistatakse neile graniitkildu.
Kergliiklusteedel libedusetõrjeks soola ei kasutata. “Kergliiklusteid soolatame ainult vallalt saadud eriloa alusel,” kinnitab teehoolduse spetsialist. Põhjuse eriloa väljastamiseks annab vald siis, kui kõnniteedel tekib ekstreemne olukord. Näiteks jaanuaris sadanud jäävihm. “Vihmaga graniitsõelmed ei avalda soovitud tulemust, kuna sadav vihm jäätab killustiku koheselt ära,” meenutab nii liiklejatele kui teehooldajatele kõige keerulisemaid päevi Ain Soone. Sool aga tõmbab jää karedaks ja ei lase uut jääkihti kohe tekkida.
Loomulikult tekib küsimus: kas ekstreemne libedus tõi valla piires kaasa ka ekstreemseid õnnetusi?“Õnnetuste kohta meile infot ei laekunud. Küll aga teatati mitmel korral libedatest lõikudest. Vallavalitsusele laekus minu teada info ühest kodanikust, kes Vääna-Jõesuus oli kukkunud,” selgitab Ain Soone. Kui jäävihma sadama hakkas, lepiti vallavalitsusega kokku, et primaarne on hoida libedavabad busside sõidumarsruudid, lisaks kõnniteed, et inimesed püsti püsiksid.
Nii ka toimiti.
Monika muutis mõtlemist
Strantumi talihooldusbrigaadil on kasutada seitse traktorit, neli sahaga veoautot ja kolm saha ja soolapuisturiga maasturit. Lisaks veoauto soolapuisturiga. Kui on vaja lund ära vedada, siis leitakse appi ka laadurid, lisaks käivad teehöövlid järelkoristust tegemas. Lumelükkajatena tegutsevad nii talunikud kui ka põllumehed.
“Tahame Strantumi omaenda masinaparki veelgi suurendada, et omad mehed omaenda tehnikaga igas olukorras hakkama saaksid – see annab meile töökindluse,” mõtiskleb Ain Soone.
Veel tosin aastat tagasi oli teehooldajatel teine strateegia – üritati läbi saada ainult alltöövõtjatega, nii tehnikat kui inimesi oli vähem. 2010. aastal 9. detsembril möllanud lumetorm Monika, mil ööpäevas sadas maha rohkem kui 20 cm lund, pani teemeistrid teistpidi mõtlema. “Tahame Strantumi masinaparki veelgi suurendada, et mehed enda tehnikaga igas olukorras hakkama saaksid. “Lisasime tehnikat juurde, jagasime valla piirkondadeks nii, et igas piirkonnas oleks veoauto ja autot toetaks traktor,” kõneleb Ain Soone. See strateegia on ennast ka õigustanud. Seda tõestasid kõige suuremad lumesajud – Harku vallas hätta ei jäädud.
Teehooldajad Jaago Pääsik (vasakul), Kaido Kase ja Hendo Maro. Fotod: Ülo Russak 
Kes on need mehed?
Tehnika võib olla küll hea ja moodne, kui pole aga inimest, kes seda masinaparki töös hoiaks – kellaajale ja ilmale vaatamata – pole rauast midagi kasu.
Valdek Kivistiku, rohkem kui 20 aastat Harku valla teehooldusega tegelenud mehe juhtida on sahkauto Scania. See võimas masin hoiab lumevabad Tabasalu tänavad, lisaks Harkujärvel Kiriku ja Sütemetsa tee bussiringid.
“Lumerohkematel talvedel on lumi isegi selle auto kraavi suutnud lükata – lund on nii palju ees, et kui hooga sisse sõidad, viskab masina teelt ära,” kõneleb Valdek ekstreemsematest juhtudest ekstreemsematel talvedel. Tööd tuleb siis alustada kell 2 öösel, hommikul kell 6 hakkavad käima prügiautod, postiljonide töö algab veel varem. Teed peavad selleks ajaks puhtad olema. Tavalistes oludes algab sahamehe töö kell 4 hommikul.
“Eks vahel on mõni unetu pahandanud, et rikume öörahu, meie jaoks aga öörahu paragrahv ei kehti. Elulised tegevused peavad hommikul tõrgeteta alustada saama,” teab aastast 1999 lumelükkamisega tegelenud sahamees. Pahandajatest märksa rohkem on siiski neid, kes mööda sõitvat sahameest käeviipega tänavad – töö on korralikult tehtud.
Kuhu suur sahkauto ei pääse, seal saab tööd teha manööverdamisvõimelisem traktor. Kaido Kase on lumelükkamisel masinameheks aastast 2004. Praegu on tema käsutuses võimas Kupota.
“Minu piirkonnaks on Harku alevik ja Harkujärve,” räägib mees. Ja lisab: “Kui mõni sahkauto kinni jääb, tuleb minna traktoriga välja tõmbama!” Ja seda ikka juhtub. Jaago Pääsik ja Hendo Maro masinateks on Toyota Hilux maasturid. “Mina pean korras hoidma kergliiklusteed Tabasalust Laagri piirini,” kõneleb Jaago Pääsik. “Mina sahatan vastavalt vajadusele, kuhu saadetakse, seal töötan,” ütleb Hendo Maro. Mõlemad maasturid on võimelised ka libedustõrjeks.
Ja kogu meeskond on valmis Harku valla talvised teed heas korras hoidma. Seda näitas mööduv talv. Ka Harku vallavalitsuse teede spetsialisti Meelis Toome sõnul on nii elanikud kui vallavalitsus Strantumi senise teehooldusega väga rahul ja loodetakse senise hea koostöö jätkumist ka tulevikus.
Info
|
