MEIE JOOGIVEEST PISUT LÄHEMALT

Viimastel päevadel on sõna otseses mõttes kuumaks muutunud küsimus Harku valla, konkreetsemalt Muraste piirkonna veevarustatuse teema. Harku vald on olnud isegi eesrinnas üleriiklikus meedias (Postimees), eespool näiteks meie headest naabritest Tallinnas Nõmmel või Meriväljal.

Et kõrbekuumuses lahvatanud tundeid pisut jahutada ja ühtlasi ka anda sissevaadet olukorrale ja soovitusi meie ühise loodusvara ehk vee heaperemehelikuks kasutamiseks, allpool veidi pikemalt kujunenud olukorrast ja selle põhjustest. Loodetavasti on mahti see ägestumata läbi lugeda ja natukene ka kaasa mõelda. Kes aga lõpuni lugeda ei jõua: ehkki võib nii tunduda, siis vesi tuleb küll "seinast", aga ta jõuab sinna kindlaksmääratud mahus meie maapõuest. Sestap kasutagem seda säästlikult ja soovime üksteisele rahulikku ja sõbralikku jaaniaega!

Veevärgi võimekus

Esmalt on otstarbekas vaadata, kuidas käib ühisveevärgi rajamine.

Seadus sätestab, et ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava alusel, mis mh määrab süsteemi tehnilised põhiparameetrid ehk mahu ja suuruse. Sealjuures arvestatakse nii olemasolevat kui ka tulevast veevajadust. Aga ka - mis eriti oluline - sätestab ammutatava põhjavee maksimaalsed kogused (tulenevalt keskkonnaministri vastavasisulisest 2016. aasta käskkirjast) ning neist nõuetest ja tingimustest oleme ka OÜ-s Strantum lähtunud. Loomulikult on veevõrgu rajamisel või rekonstrueerimisel arvestatud ka mõõduka varuga, kuid on selge, et selline varu ei ole ega saa olla lõputu.

Ühisveevärk rajatakse ning seda arendatakse pidades silmas klientide joogi ja -tarbeveega varustamist ning tuletõrjevett. Ühisveevärgi dimensioneerimise puhul ei arvestata kastmiseks (s.h basseinide täitmiseks, autopesuks jms) mõeldud veega. Muidugi, kui kastetakse üksikutes võrgu punktides ehk piltlikult öeldes korra nädalas oma roosipeenart, ei mõjuta see kogu võrgu surverežiimi.

Kui aga kõik kliendid avavad üksmeelselt oma 15 mm (reeglina on kastmiskraanid sellise suurusega) kastmiskraani, siis paratamatult saabub peagi hetk, kus valdavalt 110mm laiusega tänavatorustikus langeb surve. See on puhas füüsika.

Ühtlasi tekib veetöötlusjaamas olukord, kus mahutitest väljub rohkem vett, kui puurkaev juurde toota jõuab. Mis omakorda tähendab, et sõltuvalt mahutite suurusest, kaevu ja süvaveepumba ning veetöötlusseadmete (jah, ka kastmiseks kasutatav vesi läbib veetöötlusseadmed) võimekusest ning veekasutusest, jõuab lõpuks kätte hetk, kus pumpla mahutid on tühjad ning veevõrku jõuab vaid see vesi, mida katkematult töötav süvaveepump suudab anda. Enamasti tähendab see seda, et mõnes võrgu punktis vesi niriseb ja mõnes kahetsusväärselt ei toimu sedagi.

Kas kõik saaksid piiramatult vett kasutada?

Tehniliselt on kahtlemata võimalik rajada ühisveevärk selliselt, et kõigil kasutajatel võiks üheaegselt ja 24/7 kraanid avatud olla. Kuid sellel oleks - jättes isegi kõrvale piiratud loodusressursiga seotud küsimused - oluline mõju:

esiteks mõjutaks see paljukirutud vee hinda, sest ei maksa unustada, et ühisveevärgi arendamist finantseeritakse läbi liitumistasude ja/või tariifi;
kuna meie kliimas on tänavuse juuniga võrreldavat põuaaega mõned nädalad aastas ja sedagi mitte igal aastal (viimati oli sarnane olukord 2018 mais-juunis), siis tähendab üledimensioneeritud veevõrk seda, et seadmed seisavad enamus aastast jõude ning suurtes torustikes seisev vesi muutub kõlbmatuks, sest väljapool kastmisperioodi ei toimuks torusiku veevahetus piisava kiirusega;
tähelepanuta ei tohiks jätta ka seda, et kastmisvee kasutamine puudutab valdavalt ainult üht kliendigruppi ehk eramu ja suvilaomanikke. Korterelamus elavate klientide vajadus kasta kurgipeenraid või haljasalasid, on pigem tagasihoidlik.

Ehk siis - kui me rajaksime sellise veevärgi, mis kataks kõigi võimaluse suvalisel hetkel vett kogu oma torustiku läbilaskevõime ulatuses katkematult kasutada, poleks see ratsionaalne ega ammugi mitte loodussäästlik. Samavõrra võiks ju kuumast suvest pakasesse talve mõeldes püstitada eesmärgi, et iga kinnistu väravas peaks talvel seisma juhi ja töötava mootoriga traktor, mis lume saabudes selle koheselt ära koristaks.

Uute arenduste mõju veekasutusele

Pöördume korra ka hüpoteesi juurde, et praegune ühisveevärk arvestab vaid eilset päeva ning Harku vallas võiks elada ja vett tarbida siin juba kinnisvara omajad, aga uusi arendusi lisanduda ei tohiks. Siinkohal on otstarbekas naasta alul viidatud arengukava juurde. Nimelt arvestab arengukava lisanduvat tarbimismahtu, mida saab omakorda kasvatada seni, kuni jõuab kätte lubatud põhjavee kasutamise piir. Ühe võimalusena saaks küll kasutusele võtta naaberomavalitsuse ehk Tallinnas kasutatava pinnavee. Loomulikult eeldab see vastavaid kokkuleppeid ja ka investeeringuid. Küll aga on küsitav, millise entusiasmiga suhtuvad vallaelanikud Tallinnas joogiveena kasutatavasse pinnavette?

Juhul kui uue arenduspiirkonna tarbeks on vaja aga olemasolevat võrku rekonstrueerida või laiendada, siis finantseeritakse seda läbi liitumistasu. Ehk siis uute elanike lisandumine ei toimu seniste elanike hüvede arvelt. Küll aga rõhutame taaskord, et uute liitujate võimekuse planeerimisel ei lähtuta kastmisvee vajadusest.

Kus on mure kõige teravam?

Seni on veevarustuses katkestused puudutanud ainult Muraste veevärki. Teistes piirkondades on esinenud häireolukordi ja survelangust, kuid veevarustus otseselt katkenud ei ole.

Muraste veevärgi veeallikatena kasutame kaht puurkaev-pumplat, mille koguvõimsus on 54 m³tunnis ehk 1296 m³ ööpäevas. Võrdluseks: tänavu aprillis-mais kasutati vett keskmiselt 305 m³ ööpäevas, ehk tavatarbimisega võrreldes on pumplate võimsus hetkel ca 4 korda (!) suurem.

Rääkides lahendustest, siis neidki on mitu. Esmalt - omaltpoolt oleme tõstnud pumpla mahutite tasapinnad maksimaalseks, mis tagab suurima võimaliku puhvri tarbimise tipphetkedeks. Samuti oleme ümberstruktureerinud pumplate tavapärased tööpiirkonnad, mis peaks koormuseid mõnevõrra ühtlustama ning aitama välistada veevarustuse täielikku katkemist.

Kuid teine pool on tarbijate teavitamine ja tähelepanu juhtimine. Nagu alul öeldud - me ei ole siin sugugi erandlikud või erakordsed, sama mure ees on vee-ettevõtjad kõikjal Eestis. Ehk siis see palve on tõesti siiras ja asjakohane - selleks, et minu ja ka mu naabritel oleks puhas vesi joogiks, pesuks ja söögivalmistamiseks, tuleb praegu hoovi kastmisest või basseinide täitmisest hoiduda.

Kes jõudis lõpuni lugeda ja soovib teema kohta veel lähemat teavet, siis allpool ka mõned teemakohased lingid

Lõpetuseks soovime kõikidele veelkord rahulikku ja (vee)säästlikku suvist pööripäeva ja võidupüha!

OÜ Strantum