Kvaliteetne vesi – kas puhas loodus ja sotsiaalne õiglus väärivad oma hinda?
Harju Elu - Ülo Russak, 16.10.2020
Kommunaalmaks on kulu, mis tuleb, et jääda. Selle pärast tekitab üks korralik kommunaalkulu ka peavalu ja tüli. Pikaajalist peavalu ja pidevat tüli. Sest kommunaalkulusid tuleb reeglina tasuda iga kuu. Olgu siis jaanuar või juuli, iga pere eelarves on kommunaalkulude tasumisel oluline osa.
Nüüd on otsustanud Harku valla vee-ettevõte, OÜ Strantum tõsta joogivee ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise hinda tubli kolmandiku võrra, täpsemalt isegi natuke rohkem, kogunisti 38%. Kui varem maksis Strantumi poolt pakutava kraanivee hind koos reovee kanaliseerimisega 3,37 eurot, siis alates 1. novembrist hakkab kuupmeetri vee ja kanalisatsiooniteenuse hind olema 4,67 eurot, millest puhas vesi maksab 1,754 ja reovee kanaliseerimine 2,916 eurot kuupmeeter.
Kaido Kruusoja usub, et ühisveevärgi vesi on küll kvaliteetne, aga oma puurkaevust tulev veel parem. Kuigi kallim.
Foto Ülo Russak, erakogu
See on elanikele ehk füüsilistele isikutele, juriidilistele isikutele ehk ettevõtetele saab vee hind veelgi kallim olema. Lihtsamalt öeldes: kui neljaliikmeline perekond, kes tarbib kuus keskmiselt 8 m3 vett, tasus seni vee- ja kanalisatsiooni teenuste eest kokku 26,98 See tähendab, et pered, kes elavad Tiskres, Harkujärvel, Tabasalus, Rannamõisas, Vääna-Jõesuus, Kumnas, Tutermaal ja teisteski kantides – kokku 14 200 inimest – hakkavad iga kuu maksma 10 eurot ja 46 senti varasemast enam. Aastas teeb see pere kohta rohkem kui 125 eurot.eurot, siis pärast hinnatõusu on samas mahus teenuse maksumuseks 37,44 eurot kuus.
Petlikud miljonid
Lüües lahti vee-ettevõtte OÜ Strantum bilansi, vaatab kasumirealt vastu ilus number – 30 miljonit eurot. Ja seda panevad hinnatundlikud inimesed pahaks. Miks peaks 100% vallale kuuluv ettevõte kergitama vallaelanike arvelt oma niigi suurt kasuminumbrit?
Strantumi kauaaegne juhataja Meelis Härms ainult muigab nende miljonite peale. Natuke mõrult. “Praegune vee-ettevõtte raamatupidamine on Euroopa ja riiklike direktiividega korraldatud nii, et kõik toetusrahad, mis me Euroopa Liidult saame, lähevad bilansis kasumina arvele. Tegelikult aga see ju nii ei ole,” ütleb Meelis Härms.
Need rahad, need miljonid, mis Strantum – nagu ka teiste omavalitsuste vee-ettevõtted on Euroopa Liidult läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse saanud – lähevad meetrite ja kilomeetrite kaupa veetrasside ja kanalisatsioonitorude ehituseks, mitte ei jää miljonitena pangaarvele kasumina kopitama. Ja Harku vallas on ehitatud viimastel aastatel vee- ja kanalisatsioonitrasse oi kui palju.
Kõik vanad tuntud suvilapiirkonnad – Vääna-Jõesuu, Viti, Muraste, Rannamõisa, Suurupi – on varustatud Euroopa Liidu direktiividele vastava ühisveevärgiga. Ja see pole olnud odav lõbu. Nüüd tuleb neid torusid aga hallata. Ja selleks Euroopast enam rahakraani ei avata – puhta vee olemasolu tuli toetusega, aga taristu kasutamise ja hooldamise eest tuleb juba ise maksta. “Nii et otse öeldes maksame tarbijatena ise oma kvaliteetse vee ja puhta looduse eest,” võtab Meelis Härms hinnatõusu ühe põhjuse kokku.
Sotsiaalne õiglus maksab palju
“Kas veeteenus on meie asumites odav või kallis, see on täiesti subjektiivne hinnang – kellele odav, kellele kallis,” arutleb Harku valla volikogu ja ühtlasi Strantumi nõukogu liige Kaido Kruusoja. Tema oli üks neist nõukogu liikmeist, kes vee nii järsus hinnatõusus kahtles, aga pidurit ei tõmmanud. Miks?
“Olen nõus nendega, kes ütlevad, et vee ja eriti kanalisatsiooni hinnas peegeldub meie puhas loodus. Investeeringud, mis oleme teinud reovee kokkukogumiseks ja puhastamiseks, tuleb ju meil kõigil kinni maksta,” kinnitab ka Kaido Kruusoja. Ja toob välja veel ühe aspekti – sotsiaalse õigluse. Ka sellel on oma hind.
“Mina elan Liikva külas. Ise rajasin maja juurde puurkaevu, ise ehitasin settekaevu. Mina ei tarbi ei ühisveevärgi vett ega kanalisatsiooni teenust,” kinnitab Kaido Kruusoja. Ometigi maksab ta valla maksumaksjana kinni ka investeeringud ühisveevärki ja selle haldamisse, mis ei ole mitte väikesed kulud.“ Seda teevad kõikide omavalitsuste maksumaksjad, kes elavad väljaspool tiheasustusalasid, kus on ühisveevärk ja kanalisatsioon,” märgib Kruusoja. Ja mida väiksemad on omavalitsuste veearved ühisveevärgi ja kanalisatsiooni tarbijaile, seda enam maksavad ka need, kes seda teenust tegelikult ei tarbi. “Vee hinna kergitamisega likvideerisime natukenegi seda sotsiaalset ebavõrdsust,” on ettevõtja kindel.
Objektiivne hind
“Kõikide kaupade hinnad peavad objektiivselt võttes olema põhjendatud ja inimestele taskukohased. Ainult siis saab ühiskond toimida,” mõtiskleb Strantumi juhataja Meelis Härms filosoofiliselt. Kes aga ütleb, milline on see objektiivne kraanivee hind Harku valla inimeste jaoks?
“Vee hind on selline, et mingitki omaloomingut pole ühel vee-ettevõttel sellega võimalik teha. Konkurentsiametil on oma hinnametoodika, mis kehtib kõikidele vee-ettevõtetele. Arvestatakse tehtud investeeringuid, millelt vee-ettevõte tohib teenida omatulu. Nii hind arvutataksegi. Näiteks kui mingi trassi ehitus on maksnud miljoni, millest Euroopa Liidu vahenditest tasuti 850 000 eurot ja omavalitsus tasunud 150 000 eurot, siis sellelt viimaselt tohib vee-ettevõte teenida kuni 5% tulu,” räägib Meelis Härms lahti hinnaarvestuse metoodika. Strantum maksimaalset 5%-st tulu veehinna kergitamisel ei taotlenud. “Arvestasime hetke majandusolukorda. Jätsime võimaliku tulukuse laest kasumi arvelt hinna 30% madalama,” ütleb Härms.
Kas tulukus omavahendite kulukusest on 4 või 5 protsenti, seda kraanist vett lastes meist keegi ei adu. Küll tunnetab rahakott aga seda, kas käisid välja 27 või 37 eurot. “Arvestasime vee hinna korrigeerimisel ka seda aspekti,” rõhutab Meelis Härms. “Seda 10 eurot kuus keskmise tarbija jaoks.”
Eelmine vee hinna korrigeerimine toimus Strantumi poolt kaheksa aastat tagasi, 2013. aasta suvel. Siis oli vallaelaniku keskmine brutopalk 1243 eurot. Nüüdseks on see kasvanud 1800 eurole. Nii et kaheksa aastaga on igakuine palgakasv olnud meie ühes jõukamas omavalitsuses 557 eurot ehk 45%, nüüdne veehinna kasv aga 10 eurot ehk 38%. Ehk ei tule kellelgi hakkama saamisega probleeme. Ka hinnatundlikematel mitte? Või ei vääri kvaliteetne vesi, puhas loodus ja sotsiaalne õiglus oma hinda? Uus vee hind on konkurentsiameti poolt Harku vallale kinnitatud järgmiseks neljaks aastaks.
