HVT: Räägime lähemalt meie joogiveest

Harku Valla Teataja, 14.07.2021

Eestis on piirkondi, kus põuase suve pärast on veevarustus kastmisest tingitud ülekoormuse tõttu korduvalt katkenud ja Harku vald ei ole kahjuks siinkohal erand.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava alusel. Sama seadus sätestab ka selle, et arengukava peab sisaldama dimensioneeritud veerajatiste skeemi, mis tähendab, et arengukava määrab süsteemi tehnilised põhiparameetrid ehk mahu ja suuruse. Parameetrite määramisel lähtutakse üldplaneeringust, olemasolevast olukorrast, kehtestatud ja menetluses olevatest detailplaneeringutest ning muust teabest ja õigusaktidest, mille alusel saab arvestada olemasolevat ja tulevast veevajadust. Tegemist on põhjaliku ja spetsialistide poolt läbi viidud analüüsiga, mille tulemusena sünnib dokument, mis annab vee-ettevõtjale ühesed juhtnöörid ühisveevärgi ulatuse, mahu ja suuruse kohta. 

Põhjavee ammutamine ja tarbimisnormid

Lisaks mainitud arengukavale on kaks olulist dokumenti, mis on aluseks võetava põhjavee mahule ning tarbimismahtude arvestamisele. Esimene neist on keskkonnaministri 25.04.2016 käskkiri nr 1-2/16/379 “Harjumaa Or- doviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekihtide Harku, Jõelähtme, Viimsi, Saku valdade ning Tallinna (välja arvatud Nõmme ja Lasnamäe linnaosa) ja Maardu linna põhjaveevarude tarbevaru kinnitamine” ja teine Harku vallavolikogu 07.04.2015 otsus nr 30 “Harku vallas kavandatavate elamuühikute tarbeks vajaliku veeressursi määramine detailplaneeringutes arvestamiseks”. Esimene dokument määrab ammutatava põhjavee maksimaalsed kogused Harku valla põhjaveemaardlate lõikes ning teine arendatavate piirkondade veevajaduse arvestamise alused. Viimasest on OÜ Strantum lähtunud ka kõigi uute klientidega lepingute sõlmimisel ja selle sisuks on see, et vee-ettevõtja tagab ühele leibkonnale 0,3 m³ vett ööpäevas.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et vee-ettevõtjale on ette antud ammutatava põhjavee maksimaalse hulga selge piir ja teisalt ka tehniline võimekus, mille kujundamisel on lähtutud tarbimisnormist. Loomulikult on veevõrgu rajamisel või rekonstrueerimisel arvestatud ka mõõduka varuga, kuid on selge, et selline varu ei ole ega saa olla lõputu.

Ühisveevärgi vee kasutamisest ja selle veega kastmisest

Ühisveevärk rajatakse ja seda arendatakse, pidades silmas klientide joogi ja -tarbeveega varustamist ning tuletõrjevett. Ühisveevärgi dimensioneerimise puhul ei arvestata kastmiseks (sh basseinide täitmiseks, autopesuks jms) mõeldud veega. Kui kastetakse üksikutes võrgu punktides, ei mõjuta see kogu võrgu surverežiimi, sest suurenenud veekasutus kompenseeritakse läbi ühisveevärgi varuvõimsuse. Kui aga kõik tarbijad avavad ühekorraga oma kastmiskraani, saabub peagi hetk, kus tänavatorustikus langeb surve. Ühtlasi tekib veetöötlusjaamas olukord, kus mahutitest väljub rohkem vett, kui puurkaev toota jõuab. Sõltuvalt mahutite suurusest, kaevu ja süvaveepumba ning veetöötlusseadmete võimekusest ning veekasutusest jõuab lõpuks kätte hetk, kus pumpla mahutid on tühjad ning veevõrku jõuab vaid see vesi, mida katkematult töötav süvaveepump suudab anda. Enamasti tähendab see seda, et mõnes võrgu punktis vesi niriseb ja mõnes ei toimu sedagi.

Kas kõik saaksid piiramatult vett kasutada?

Tehniliselt on võimalik rajada ühisveevärk selliselt, et kõigil kasutajatel võiks samal ajal ja 24/7 kraanid avatud olla. Kuid sellel oleks − jättes isegi kõrvale piiratud loodusressursiga seotud küsimused − oluline mõju:

• esiteks mõjutaks see vee hinda, sest ühisveevärgi arendamist finantseeritakse liitumistasude ja/või tariifi kaudu;
• kuna meie kliimas on tänavuse juuniga võrreldavat põuaaega mõni nädal aastas ja sedagi mitte igal aastal, tähendab üledimensioneeritud veevõrk seda, et seadmed seisavad enamiku aastast jõude ning suurtes torustikes seisev vesi muutub kõlbmatuks, sest väljapool kastmisperioodi ei toimuks torustiku veevahetus piisava kiirusega;
• tähelepanuta ei tohiks jätta ka seda, et kastmisvee kasutamine puudutab valdavalt ainult üht kliendigruppi ehk eramute ja suvilaomanikke.

Kui rajada veevärk, mis kataks kõigi võimaluse suvalisel hetkel vett kogu oma torustiku läbilaskevõime ulatuses katkematult kasutada, poleks see ratsionaalne ega ammugi mitte loodussäästlik.

Kas Strantum sulgeb või on sulgenud alternatiivseid veeallikaid ehk kaeve?

Ei, Strantum ei ole kaeve sulgenud. Kindlasti on Strantumi tegevus mõjutanud kaevude likvideerimist. Kuna ühisveevärgi teke võimaldas ühistutel või muudel alustel moodustunud kinnistute gruppidel loobuda oma veevõrgu ja puurkaevu ülalpidamisest, siis seda võimalust ka kasutati. Strantumi klientide hulgas on palju neid, kes kasutavad ainult kanalisatsiooniteenust, nagu ka neid, kellel on oma kaev. Siin on aga oluline, et kaev oleks legaalne ega ohustaks põhjavett.

Mida on Strantum ette võtnud, et olukorda leevendada või parandada?

Seni on veevarustuse katkestused puudutanud ainult Muraste küla veevärki. Teistes veevärkides on esinenud häireolukordi ja survelangust, kuid veevarustus otseselt katkenud ei ole.

Muraste küla veevärgi veeallikatena kasutatakse kaht puurkaevpumplat, mille summaarne võimsus on 54 m³ tunnis ehk 1296 m³ ööpäevas. Käesoleva aasta aprillis ja mais kasutati vett keskmiselt 305 m³ ööpäevas, mis näitab, et tavatarbimisega võrreldes on pumplate võimsus hetkel ligi neli korda suurem.

Käesoleval ajal on Strantum tõstnud pumpla mahutite tasapinnad maksimaalseks, mis tagab suurima võimaliku puhvri tarbimise tipphetkedeks. Samuti oleme ümber struktureerinud pumplate tavapärased tööpiirkonnad, mis peaks koormuseid mõnevõrra ühtlustama ning aitama välistada veevarustuse täielikku katkemist.

Loomulikult on üheks osaks tegevusest ka veetarbijate teavitamine.

Miks on lisaks veevarustuse katkemisele vesi ka pruun?

Ühisveevärki antav vesi sisaldab lubatud kogustes erinevaid aineid, mille üheks ebameeldivaks omaduseks on setti mine torustiku seintele. Kui rõhk torustikus järsult muutub, uhutakse sete torustiku seintelt lahti ja see väljendub kraanist tulevas pruunis vees. Sellisel juhul ei aita muu, kui lasta veel joosta seni, kuni see puhtaks muutub.

Vee-ettevõte ei pumpa kaevust pruuni vett. Ühisveevärki juhitav vesi läbib veetöötlusseadmed ning on pumplast väljudes puhas ja nõuetele vastav.

Oleme tänulikud

Põuane periood on meile veeettevõttena ja samal ajal ka veetarbijatele esitanud paraja väljakutse. Kriitilised olud toovad alati esile nõrgimad lülid ahelas ja neis olukordades tuleb leida lahendused. Esmalt kohesed ja kiired pääseteed, sealt edasi aga pikemas perspektiivis kriitilisi seisukordi ärahoidvad, leevendavad meetmed.

Oleme tänulikud kõigile inimestele, kes on olukorda mõistvalt suhtunud ja oma veetarbimist piiranud. Mõistame meie veetarbijatele tekkinud ebamugavusi ja ebameeldivusi. Omalt poolt püüame igati leida parimaid lahendusi antud probleemi leevendamiseks ja vältimiseks.