Harju Elu: Tabasalus on toasoe jaanuarist odavam
Harju Elu, 04.02.2022
Ülo Russak
Jaanuari alguses valmis Tabasalus uus katlamaja ja aleviku kaugküttel olevaid hooneid hakati kütma gaasi asemel hakkepuiduga. See tähendab, et uus katlamaja kasutab kütteks taastuvenergia allikat.
Vastavad Harku vallale kuuluva sooja- ja veemajanduse ettevõtte Strantum töötajad.
Mida annab tarbijaile ehk Tabasalu elanikele uue katlamaja valmimine ja üleminek taastuvenergiale?
Juhataja Meelis Härms (MH): Viimasel ajal me räägime ainult rahast, soojuse ja elektri hinnast. Ja rohepöörde problemaatilisusest. Üleminek hakkepuiduga kütmisele on aga hea näide sellest, kuidas rohepööre võimaldab ka raha kokku hoida. Olgu siin väike näide: Kui gaasiga küttes oli ühe megavatt- tunni soojuse hinnaks keskmiselt 75 eurot – viimasel ajal, mil gaasi hind on oluliselt tõusnud, tootmise omahind isegi 170 eurot – siis hakkepuiduga küttes on ühe megavatttunni soojuse omahind 27 eurot. Vahe on mitmekordne.
Tabasalu uus katlamaja on kolmekordne, mahutades nii hakkepuidu, gaasi kui ka põlevkiviõli katla. Mõeldud on katlamaja siiski hakkepuiduga kütmiseks.
Nõukogu esimees Riho Saksus (RS): Hakkepuiduga küttes me ei sõltu enam imporditavast kütusest, mille hinda võib müüja suvaliselt tõsta. Või hoopis tarnimata jätta. Ja see tagab kindluse tarbijate energiaga varustamisel.
Kui palju on Tabasalus tarbijaid, kes hinnalangusest võidavad?
Teabejuht Sigrid Nieländer (SN): Strantum varustab soojaga 31 korterelamut, nelja ridaelamut ning lisaks Tabasalu kooli, riigigümnaasiumi, spordihoonet saalide ja basseiniga, Tabasalu tennisehalli. Lisandumas on üks väga suur tarbija ehk septembris valmiv Tabasalu ärikeskus. Ka on liitumas rajamisel oleva elurajooni elamud.
Strantumi juhataja Meelis Härms. Foto: Ülo Russak
Kui palju uus katlamaja maksis?
MH: Eurose täpsusega veel öelda ei saa, osa töid, näiteks haljastus, on veel tegemata. Aga orienteeruv summa ulatub 1,7–1,8 miljoni euroni. Sellest rahast 45 protsenti maksis aga Keskonnainvesteeringute Keskus Euroopa toetusfondide rahast.
RS: Kui ehitajaga leping sõlmiti, sai sinna ka punkt, et ehitusperioodi jooksul tagatakse aleviku kütmine gaasiküttega. Meiega kooskõlastamata pani ehitaja aga üles põlevkiviõlil töötava kütteseadme. Loomulikult näitasime ehitajale üles oma rahulolematust, kuna sel hetkel oli põlevkiviõli gaasist. tunduvalt kallim. Kui aga gaasi hind läks lakke, siis oli selge, et lõppkokkuvõttes säästame maksumaksja raha.
MH: Numbriliselt väljendudes oli võit ehk 400 000 eurot.
Kuna kõik hinnad tõusevad, võib arvata, et ka hakkepuidu hind hakkab peagi kerkima...
MH: Me oleme soojatootmiseks lepingu sõlminud suure energiaettevõtte, SW Energiaga. Lepingu järgi on SW Energia Strantumile strateegiliseks partneriks, kellele oleme rentinud soojatootmiseks katkatlamaja. Nemad vastutavad sooja tootmise eest ja toodavad sooja 2024. aastani fikseeritud hinnaga.
RS: Peale lepingu lõppemist ütleb uue hinna kehtestamisel sõna sekka ka konkurentsiamet. Nii et kui kõrgeks siis hind kujuneb, võib ainult ennustada. Aga tõenäoline kasv ei tule mitte kordades vaid protsentides. Aga tulemata see ei jää, kuivõrd kõik sisendihinnad kasvavad: elekter, hakkepuit, tööjõud – kõik muutub kallimaks.
Uus katlamaja peaks olema loodus- ja inimsõbralik. Ometigi väljutas 24. jaanuaril uue katlamaja korsten musta suitsu, elanike rõdudele sattus lausa tahma (andmed pärinevad sotsiaalmeediast).
MH: 99,9 protsenti ajast, mil uus katlamaja alevit kütab, on korstnast tulnud valget suitsu. 24. jaanuaril kirjeldatud olukord – must suits ja tahm – tekkis mitme asjaolu kokkulangemisel. Probleemi tekitas lühiajaline tõrge korstna tuhapüüduris. Lisaks katsetati võimalikke erinevaid avariiolukordi, mille käigus tekkiv suits suunati avariikorstnasse. Kõik protsessid ei õnnestunud paraku esimese korraga ning see oli üks põhjustest tahma väljumisel korstnast. Kõik katsetused on aga hädavajalikud, et sarnaseid olukordi igapäevatöös vältida.
Hiljemalt veebruari lõpuks saab katlamajja paigaldatud ka suitsugaaside pesur. Pesur koos multitsükloni ja kottfiltriga puhastavad korstnast väljuva õhu ning edaspidi väljub korstnast ainult puhas veeaur. Selline puhastussüsteem on küllaltki keeruline. Selle pärast on ka katsetused vajalikud. Suitsugaaside pesur annab katlamajale ka võimsust juurde, teeb soojatootmise protsessi efektiivsemaks.
Mis saab soojatootmisest hakkepuiduga juhul, kui mitu talve on järjest pehmed, haket varuda ei saa?
MH: SW Energial on strateegiliselt piisav hakkepuidu varu laos olemas. Nii et probleeme ei tohiks tekkida. Meie katlamaja ladu täidetakse iga kolme, külmade ilmade korral iga kahe päeva tagant. Kui aga tõesti midagi erakordset peaks juhtuma, siis on katlamaja varustatud ka nii gaasi kui põlevkiviõli katlaga.
Katlamaja on valmis. Mis on Strantumi järgmiseks suurimaks objektiks?
RS: Uue spordihalli ehitus Tabasallu. Seal peavad perspektiivis treenimisvõimalused olema nii jalgpalluritel kui kergejõustiklastel. Rahastame halli ehitust ikkagi eelarvelistest vahenditest, nii valla kui Strantumi rahadega. Vajadusel leiame ehk ka mõne panga appi. Sellised hallid on väga paljudes Soome omavalitsutes, meie ei ole viletsamad.
MH: Praegu toimub halli eelplaneerimine, varsti kuulutame projekteerimiseks välja hanke. Aasta lõpuks peab olema valmis projekt, järgmisel aastal tahame hakata ehitama.
