Investeeringud veemajanduse infrastruktuuri avaldavad mõju veeteenuse hinnale

Harku.ee/ Harku Valla Teataja 25.09.2019

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind arvestab nii tarbija kui ka teenusepakkuja ning omavalitsuse huvidega.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) on kaetud üle 80% Eesti majapidamistest, mis on enamalt jaolt tiheasustused. Hajaasustuses on ÜVK rajamine ja pidamine ebamõistlikult kallis ning seetõttu on lahendused lokaalsed. Liitumisel Euroopa Liiduga võttis Eesti üle joogivee direktiivi ja asulareovee puhastamise direktiivi, mis sätestas üle 2000 inimekvivalendiga (ie) reoveekogumisaladel ÜVK rajamise kohustuse. Harku vallale tähendas see väga suurte investeeringute kohustust lühikese aja jooksul, kuna ÜVK tuli rajada kõikidesse suvilapiirkondadesse, mida meil teadaolevalt on palju. Praeguseks on OÜ Strantum investeerinud ÜVK-sse u 50 miljonit eurot ja rajanud üle 4000 uue liitumispunkti. EL-i abirahade kasutamine on säästnud tarbijaid täiendavatest kulutustest. Käimas on veel veemajandusprojektid Tabasalus, Rannamõisas, Ilmandus ja Muraste põhjaosas. Koostöös naabervalla ettevõttega AS Lahevesi on ligi tuhande uue liitumispunktiga ÜVK rajamisel Türisalu külla. Õnneks on oma õla alla pannud ka EL, ilma nende kaasfinantseerimiseta poleks ÜVK rajamine sellises mahus võimalik olnud. Tehtavad investeeringud veemajandusse avaldavad paratamatult mõju veeteenuse hinnale.

Kvaliteetse elutähtsa teenuse tagamine

ÜVK teenuste hinnad on alates 01.11.2010 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse jõustumisest rangelt reguleeritud. Vee-ettevõtja, kelle tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 ie või enam, peab teenuste hinnad kooskõlastama Konkurentsiametis. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind arvestab nii tarbija kui ka teenusepakkuja ning omavalitsuse huvidega. Tarbija huvidega arvestamine tähendab nii seda, et hind ei tohi olla põhjendamatult kõrge, kui ka seda, et elutähtis teenus peab alati olema kvaliteetne. Seega ei tohi teenus olla ka põhjendamatult odav, kuna sellega kaasneb risk, et vee-ettevõtja muutub majanduslikult nõrgaks ega ole võimeline enam teenust pakkuma. Kõigile vee-ettevõtetele kehtib ühtne hindade arvutamise metoodika, mille on koostanud ja mida kontrollib Konkurentsiamet.

ÜVK seaduse § 14 lõike 2 kohaselt kujundatakse veeteenuse hind selliselt, et ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tegevuskulude katmine; investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks; keskkonnanõuete täitmine; kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 22. märtsi 1999).
ÜVK hinnad on Eestis kooskõlastatud 31 vee-ettevõttel. Kuigi hinna arvutamise metoodika on kõigil sama, on teenuse lõpphind erinev. Reeglina on teenuse hinnad kõige soodsamad suurtes asumites, kus on rohkem tarbijaid (Tallinn, Tartu), ja kõige kallim väikestes võrkudes (Aruküla, Kehtna, Kose), kus elanikke vähem. Peamiselt tingibki hinna erinevuse tegevuskulude ja investeeringute maht ühe tarbija kohta. OÜ Strantum praegu kehtiv tariif on hetkel täpselt keskmine, kuid siinjuures tuleb arvestada, et tariif kehtestati kuus aastat tagasi ja vahepeal on suurenenud teenuse pakkumiseks vajalikud kulud ning tehtud vajalikke investeeringuid. Seega on teenuse hinnatõus lähiajal paraku möödapääsmatu.

MEELIS HÄRMS
OÜ Strantum