22. märts on üleilmne veepäev – iga tilk loeb

1992. aastal kuulutas ÜRO Peaassamblee 22. märtsi ülemaailmseks veepäevaks, mille üldiseks eesmärgiks on pühendada igal aastal meie üliolulisele ja väärtuslikule ressursile eritähelepanu ning  suurendada inimeste teavet veevarude mõju kohta majanduse tootlikkusele ja sotsiaalsele heaolule. Ühtlasi on veepäeva tähistamine austusavaldus eluks nii vajalikule ja hinnalisele varandusele nagu selleks on PUHAS (JOOGI)VESI

2023. aasta rahvusvahelise veepäeva teemaks on muutuste kiirendamine ülemaailmse vee- ja kanalisatsioonikriisi lahendamiseks.

Meie kõik saame olla osaks tuleviku mõjutamisel. Selleks ei ole tegelikult palju vajagi – kasutame vett vastutustundlikult ning pöörame tähelepanu oma tarbimisharjumustele.

Tänavuse veepäeva raames on esile tõstetud Peruust Quechuadelt pärinev südamlik lugu imepisikesest linnust koolibriist.

Koolibri lugu

Ühel päeval oli metsas tulekahju. Kõik loomad jooksid oma elu eest. Nad seisid põleva metsa servas ning vaatasid õuduse ja kurbusega leeke, mis hävitasid metsa. Nende kohal aga lendas pisike koolibri edasi ja tagasi, ikka ja jälle. Suuremad loomad küsisid koolibri käest, mida ta teeb?
„Lendan järve äärde, et tuua vett tule kustutamiseks“.
Loomad naersid tema üle ja ütlesid: "Sa ei saa seda tuld kustutada!"
Koolibri aga vastas: "Ma teen, mida mina suudan."

Meist igaüks saab toimida nii nagu selles loos pisike koolibri ning anda oma panuse, et puhast joogivett jätkuks meile endile ning seda säiliks ka tulevastele põlvedele, kui kasutame vett vastutustundlikult, pöörame tähelepanu oma veetarbimise harjumustele ning jälgime mida kanalisatsioonisüsteemi laseme, on juba suur samm edasi jätkusuutliku veetarbimise suunas – iga tilk ju loeb.

Millega saame puhta joogivee hoidmisele ja säilimisele abiks olla?

Kuigi Eestis kraaniveest tavaliselt puudust ei ole, kuulub mõõdukas veekasutus säästva eluviisi juurde. Siin mõned näpunäiteid nutikaks, mõistlikuks ja vastutustundlikuks joogivee kasutamiseks:

• Kasuta majapidamises nutikaid vett säästvaid sanitaartehnika tooteid
• Kontrolli regulaarselt lekkeid ja likvideeri need esimesel võimalusel.
• Kraanide kasutamise järel sulge need hoolikalt.
• Eelista vanniskäigule dušši. Vannis käimisega kulub vett ligi 3 korda rohkem.
• Lühenda duši all käimist. Paar minutit vähem dušši kasutades võid säästa vett kuni 12 liitrit päevas.
• Hambaid, keha või pead pestes, samuti end raseerides või käsi seebitades keera vesi kinni. Sellega võid säästa ligi 40 liitrit vett päevas.
• Käsitsi nõusid pestes, ära lase veel samal ajal joosta. Soovitavalt kasuta kahe poolega kraanikaussi: täida üks kraanikausi pool pesu- ning teine loputusveega.
• Külma kraanivee joomiseks hoia veega täidetud anumat külmkapis, siis ei pea laskma veel joosta, kuni see saavutab piisava temperatuuri.
• Puu- ja juurvilju on soovitav pesta pesukausis. Loputusvett saab hiljem kasutada nt taimede kastmiseks.
• Aias taimede kastmiseks kasuta eelnevalt kogutud vihmavett.
• Kraaniveega kastmisel kasuta varahommikust või hilisõhtust aega, siis on õhutemperatuur madalam ning hoiab ära veeaurustumise.
• Kasta taimede juuri, mitte lehti. Lehti kastes aurustub vesi kiiremini.
• Mõistlik on eelistada taimede kastmiseks kastekannu automaatsele kastmissüsteemile ehk vihmutile.
• Veesüsteemi surveprobleemi vältimiseks, ära kasta taimi veetarbimise tipptundidel (vahemikus kl 18.00–22.00).

Kasutades vähem vett:

• Säästad veevarusid
• Vähendad vee töötlemiseks ja puhastamiseks kasutatavate kemikaalide hulka
• Vähendad vee pumpamiseks ja jaotamiseks vajalikku energiat
• Säästad tohutul hulgal vee soojendamiseks vajalikku energiat
• Vähendad reovee puhastamiseks kasutatavate kemikaalide hulka
• Vähendad reovee ärajuhtimiskulusid
• Võid oma kommunaalmaksetelt oluliselt kokku hoida.

Allikad: worldwaterday.org, tallinnavesi.ee, stories.oras.com, keskkonnaagentuur.ee

Vaata ka: Eesti Vee- ettevõtete Liit pressiteade 22.03.2023