Riik toetab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist 10 miljoniga
Keskkonnaministeerium: Riik toetab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist 10 miljoniga
Keskkonnaministeeriumi pressiteade:
BNS
17. aprill 2018
Riik toetab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist 10 miljoniga
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või nõuetekohase reoveemahuti paigaldamiseks saavad eraisikud hakata riigilt toetust küsima, kokku läheb jaotamisele 10 miljonit eurot.
Eestis kasutab ühiskanalisatsiooni teenust 83 protsenti elanikest. Siiski on märkimisväärne hulk neid, kes pole ühiskanalisatsiooniga liitunud, ehkki vee-ettevõte ja kohalik omavalitsus on selleks võimaluse loonud. Teadaolevalt on Eestis ligikaudu 15 000 sellist elamut.„Loodame, et riigi toetus on piisavaks abiks ja motivaatoriks neile, kel erinevatel põhjustel on seni ühiskanalisatsiooniga liitumata,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler toetuse eesmärki. „Pikas perspektiivis on ühiskanalisatsiooniga liitumine ka majanduslikult kasulikum kui kogumismahuti kasutamine.“
Kooskõlastusringile saadetud eelnõu järgi saab toetust küsida kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni rajamiseks elamust kuni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktini. Lisaks toetatakse reovee kogumise mahutite rajamist ja ümberehitamist piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioon ja kuhu seda ei planeerita lähima viie aasta jooksul rajada. Toetusteks on kokku ligikaudu 10 miljonit eurot.
Viimastel aastatel tehtud uurimistööd näitavad, et pooled eramajapidamiste individuaalsed joogiveesüsteemid ja reovee kohtkäitluslahendused ei vasta nõuetele ja ohustavad seetõttu nii põhjavett kui ka inimeste tarbitavat joogivett. „Kolibakter joogivees võib põhjustada mitmesuguseid tervisehäireid,“ selgitas Kiisler.
Ta lisas, et ka riigikontroll osundas oma hiljutises põhjaveeteemalises auditis probleemile, et paljude Eesti alade kohta puudub info, kas ja kuidas seal reovett kogutakse.
Eelmisel aastal kontrollis keskkonnainspektsioon koos omavalitsustega Harku, Saku ja Kohila valdades, kas eraisikute kinnistutel käib reovee kogumine nõuetekohaselt. Kontrollide tulemusel selgus, et nõuetele ei vastanud hinnanguliselt pooled kohtkäitlussüsteemidest. Eelkõige on see probleem iseloomulik endistele suvilapiirkondadele, kuhu on nüüd alaliselt elama asutud. Siin on ka igal kohalikul omavalitsusel oluline roll, tagamaks asjakohaste eeskirjade ning ehitus- ja keskkonnajärelevalve abil see, et piirkonna inimesed käitlevad reovett nõuetekohaselt.
Toetust saab hakata taotlema SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu. Taotlusvooru avamisest antakse teada üleriigilises meedias ja ka KIK-i kodulehel.
Tallinna toimetus, +372 610 8832, [email protected]
Baltic News Service
