Kodu pole maailm, aga ei lõpe ka korteriukse kinnipanemisega
“Kaasaegne korteriühistu – see on nagu väike äriettevõte, kus kõik peab ladusalt ja vastavalt seadustele toimima ning mille dividendideks on siis osanikele ehk korteriühistu liikmetele rahulik, heakorrastatud ja turvaline elukeskkond.”
Nii mõtiskleb Riina Bachmann, kümneaastase staažiga korteriühistu esimees, kes on saanud nüüd “ametikõrgendust”, asudes tööle Strantumisse, Harku vallale kuuluvasse haldusfirmasse. Korteriühistute haldurina.
“Selleks, et vältida ootamatusi, peab olema igal ettevõttel reservkapital, ka korteriühistul.
Strantum Halduse haldur Riina Bachmann
Nii ütleb seadus, aga nii on mõistlik toimida igas eluvaldkonnas – äriettevõttes, eraelus, korteriühistut majandades,” jätkab haldur oma mõtet äriettevõttest. Paraku paljud korteriühistute juhid seda ei tea – või ei taha teada –, igal juhul reservi ei taheta koguda. Arvatakse, et on remondifond ja sellest piisab.
Kuidas saada halduriks?
“Eks minu kui halduri üks tööülesandeid olegi oma klientide ehk korteriühistute nõustamine. Ka juriidika keerulistes küsimustes. Sest seaduse mittetundmine ei vabasta seaduse täitmisest,” tuletab Riina Bachmann vana tõde meelde. Kust saab haldur aga ise kiiresti ja pidevalt muutuvas maailmas kogu vajaliku informatsiooni muutuste kohta?
“Kui olin Strantumist saanud kutse tööle asuda, pidin esmalt läbima haldurite baaskursuse, selle järel kirjutama tasemetöö – see on mahult nagu tudengi kursusetöö – , siis tegema litsentsi saamiseks eksami. Ja nüüd pean iga viie aasta tagant läbima taseme tõstmise koolituse,” kõneleb haldur oma teadmistepagasist ja kutseoskustest. Doktoriõpet see just ei tähenda, aga ka kaugeltki igaüks ei sobi kinnisvarahalduriks. Peab olema vastav koolitus, käima pidevatel täiendkoolitustel, kasuks tuleb elukogemus kinnisvaraga tegelemisel.
“Mõtlen vahel, et halduri töö on suures plaanis nagu dirigendi oma – tuleb osata kuulata igat pilli, ehk siis korteriühistu liiget, et siis kõigi jaoks see ühtne rütm ehk ühtne ühendav otsus leida,” arvab Riina Bachmann. Selle pärast on ta alati ka kohal, kui kokku tuleb orkester ehk korteriühistu kõrgeim organ, üldkoosolek. Loomulikult saab haldur olla vaid nõuandva häälega, aga teinekord on targast nõust ühise asja edendamisel palju rohkem kasu kui ebakompetentsel häälel.
Kodu ei lõpe korteriuksega
Eestlastel on suur tuhin teha korda terve maailm, saada puhtaks planeet. “Muidugi on meie “Teeme ära!” eestvedajad tublid, see on kasvanud ülemaailmseks väga tänuväärt ettevõtmiseks,” mõtiskleb kinnisvarahaldur Riina Bachmann. Aga igapäevaelus võiks meist igaüks, iga korteriomanik, mõelda natuke väiksemates – või natuke suuremates, oleneb kust poolt vaadata – kategooriates. Kodu pole maailm, aga ei lõpe ka korteriukse kinnipanemisega; planeedi puhastamise kõrval peaks igaüks leidma aega ja tahtmist teha korda ka – näiteks talgute korras – koduukse tagune koridor, panipaik, koduõu.
Siingi saab haldur korteriomanikele appi tulla talgupäeva või kokkukogutud prügi äraveo korraldamisega.
Muidugi on oluline, et korras oleksid kodumaja välisfassaad, katus, ühiskasutuses olevate ruumide uksed ja aknad, soojasõlm…
“Korteriühistutes korjatakse raha küll remondifondi, aga vanematel majadel sellest alati ei piisa, vaja on teha suuremaid väljaminekuid kui endal selleks võimalusi,” teab haldur omaenda kogemustest. Tänapäeval on korteriühistu rahamuredele mitmeid leevendusi: soodsad laenud KredExist, omaosaluse korral tagastamatu abi mitmetest Euroopa Liidu abiprogrammidest, omavalitsuste toetused korteriühistutele. “Selleks tuleb reeglina neid võimalusi teada ja osata projekte kirjutada,” arvab Riina Bachmann. Pangandustaustaga inimesena on tal need kogemused endal olemas – kuidas suhelda KredExi või mõne teise krediidiasutusega, kuidas kirjutada projekte.
Mille eest elanikud maksavad?
Tihtipeale elanikud mõtlevad: milleks meile haldur, milleks liigsed kulud. “Võib-olla paljud tõesti mõtlevad nii, aga kui mina olin korteriühistu esimees, siis mõtlesin natuke teisiti,” kõneleb Riina Bachmann. Ja toob välja oma kreedo: kvaliteetse ja korrapärase hooldusteenuse eest maksmine ei ole mahavisatud raha, sest tegelikkuses teenib see suuremat eesmärki – see on tõrgeteta töötavad tehnosüsteemid, alati puhas ja korras õu ning ühised ruumid. Sõnaga – mureta elu.
"Kvaliteetse ja korrapärase hooldusteenuse eest maksmine ei ole mahavisatud raha.
Nüüd, mil Riina Bachmann töötab aga haldurina, on tal lisada tarkus ka haldurite tarkuselaekast. “Ma tean nüüd, kui palju see haldusfirmale maksma läheb, et remondimehed oleksid alati õigel ajal õiges kohas või lausa ennetaksid avariisid, et lumi oleks tõrjutud ja lehed kokku riisutud, et autoomanikud ei kempleks parkimiskohtade pärast ja noortel emadel oleks lastega kuskil jalutada, vanaprouadel aga koos ilus lilli istutada. Ühisaiandus on nüüd jälle moes. Kõik see vajab aga tarka korraldajat.”
Kasvav piirkond
Harku vald on kiiresti kasvav vald. Kõige kiiremini kasvab – igaüks, kes Rannamõisa-Klooga maanteed mööda linnast välja sõitnud, on seda märganud – Tabasalu mäe alune Alasniidu kant. Sinna lisandub nii era- kui kortermaju, peatselt valmivast bensiinijaamast ja mitmest kauplusest rääkimata.
“Loomulikult on Harku vallavalitsuse ja Strantumi suur soov, et inimesed seal endale mitte ainult uued kodud saaksid, vaid et see piirkond ka tõeliselt heakorrastatud oleks. Et kõigil oleks seal mugav ja ilus elada,” mõtiskleb Riina Bachmann.
Tänapäevase elukeskkonna tipptaseme, mis vastaks tipptasemel korteritele, võib saavutada aga ainult ühisel jõul – korterielanike, korteriühistu ja halduri koostöös.
Foto: Kaupo Kalda 
Halduri põhilised tööülesanded
Põhilised tööülesanded on läbi haldusteenuse pakkuda ühistutele tehnosüsteemide hooldust (sh soojussõlmed, ventilatsiooni- ja küttesüsteemid), elektri- ja turvavalgustuse käitu, sise- ja väliskoristust, remonditeenust ja majahoidja teenust. Seda kõike loomulikult hea hinna ja kvaliteedi suhtega, arvestades kliendi erinevaid soove. Haldusteenuse olemasolu tagab igale probleemile kiire reageerimise, sest kõik spetsialistid on haldusfirmal olemas. Kui haldusfirmal endal mõni spetsialist puudub, võetakse hinnapakkumine erinevatelt teenusepakkujatelt. Lisaks kindlustuse korraldamine, võlgnikega tegelemine. Sisuliselt tähendab haldamine kõiki korralduslikke üksiktegevusi, mida igal kinnisvaraobjektil teha tuleb.
Kes on Strantumi kliendid, kellele pakutakse praegu haldusteenust?
Strantumi suurimaks kliendiks on Harku vald, lisaks lasteaedadele ja koolimajadele ka korterelamud nii Tabasalus, Rannamõisas kui ka Murastes. Kokku pakub Strantum haldusteenust 18 ühistule Harku vallast, kliendihalduri vastaspooleks on 452 korteri elanikud. Ligikaudu kümnele majale osutatakse sise- ja väliskoristuse teenust. Lisanduvad hooajalised teenused: suvel muruniitmine, sügisel lehtede riisumine, talvel lumekoristus. Praegu on kõik kliendid küll Harku vallast, aga oleme avatud pakkumistele ka kaugemalt, eriti Tallinnast ja lähivaldadest.
Elanike mured, millega tavaliselt majahalduri poole pöördutakse?
Mured sõltuvad rohkem aastaaegadest: talvel on radiaatorid külmad, või lumi lükkamata; suvel muru niitmata või aknad pesemata. Probleemid, mis aastaajast ei sõltu – ventilatsioonisüsteem ei tööta, ukselukk on katki, veesurve nõrk, mitmesugused pisiremondi vajadused, miks kojamees käib nii vara või nii hilja.
