Eesti Vee-ettevõtete Liit: WC-pott pole prügikast!
Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) on avaldanud pressiteate, milles tuletab tarbijaile meelde, et WC-potti või valamutesse visatavad olmejäätmed võivad põhjustada torustike ummistusi ja kulukaid avariitöid, seda nii veeteenuse pakkujale kui ka tarbijale endale.
Vesi viib ära. aga prügi ei kao
Kanalisatsiooni visatud hügieenisidemed, tampoonid, pesukaitsmed ja mähkmed sisaldavad vedelikku imavaid materjale, mis võivad paisuda, takerduda torustiku kitsamatesse kohtadesse ning koos teiste jäätmetega ummistusi põhjustada.
Niisked salvrätikud ja puhastuslapid ei lagune nagu tualettpaber. Paljud neist on valmistatud vastupidavatest kiudmaterjalidest, mis säilitavad märjana oma tugevuse. Need võivad samuti koguneda torustikesse ja takerduda reoveepumpadesse. Ka pakendil olev märge „biolagunev“ või „WC-potist allalastav“ ei taga, et toode laguneb kanalisatsioonis piisavalt kiiresti ega põhjusta probleeme.
Väikesed hügieenitarbed võivad samuti ummistusi põhjustada. Vatitikud, vatipadjad, hambaniit, plaastrid ja kondoomid ei ole mõeldud kanalisatsiooni sattumiseks. Eriti probleemsed võivad olla pikad ja kiulised materjalid, mis takerduvad teiste jäätmete külge või häirivad pumbaseadmete tööd.
Supijäägid, kohvipaks, riis, pasta ja muud toidujäätmed ei kuulu WC-potti ega köögivalamusse. Valamusse või WC-potti valatud rasvad ja õlid võivad jahtudes torustiku seintele ladestuda ning koos teiste jäätmetega moodustada raskesti eemaldatavaid ummistusi. Ummistuse tekitajaks võivad olla ka aja jooksul duši äravoolu kogunenud juuksed.
Riskib ka tarbija
Mõned tarbijad usuvad, et kui nad on kogu aeg eelnimetatud soovitusi mitte järginud ja seni pole midagi juhtunud, siis on soovitused järelikult ebamõistlikud. Tegelikult on sel juhul siiski tegu sellega, et inimesel on seni vedanud, aga see ei pruugi nii jätkuda. Esialgu võib probleem väljenduda kodus aeglasemalt ära voolavas vees, ebameeldivas lõhnas või torustikust kostvates ebatavalistes häältes. Ummistuse süvenedes võib vee äravool täielikult katkeda. Halvemal juhul võib reovesi tungida tagasi WC-potti, valamusse või põrandatrappi ning põhjustada ruumide üleujutuse.
Koduomanikule võib see tähendada torustiku puhastamise või avariitöö tellimist, vajaduse korral ka torustiku remonti ja veekahjustuste likvideerimist. Sõltuvalt ummistuse asukohast ja põhjustest võivad need kulud jääda kinnistuomaniku kanda ning kujuneda märkimisväärseks väljaminekuks.
Kuhu jäätmed tegelikult kuuluvad?
Kanalisatsiooni õige kasutamine ei eelda keerulisi teadmisi ega suuri kulutusi. Piisab mõnest lihtsast harjumusest. WC-potti kuuluvad üksnes inimese väljaheited, uriin ja tualettpaber. Kõik muud jäätmed tuleb koguda ja käidelda nende liigile sobival viisil.
- Kasutatud hügieenitooted, niisked salvrätikud, vatitikud ja muud sarnased jäätmed - segaolmejäätmed.
- Ravimijäägid ja aegunud ravimid - apteeki või sobivasse ohtlike jäätmete kogumispunkti.
- Ohtlikud kemikaalid - vastavasse jäätmete kogumiskohta.
- Toidujäätmed - koguda biojäätmetena vastavalt kohalikele jäätmekäitlusnõuetele.
Väikese koguse pannile või taldrikule jäänud rasva võib majapidamispaberiga kokku pühkida ja koos paberiga biojäätmete hulka panna. Suuremad kogused kasutatud toiduõli on mõistlik koguda eraldi, näiteks suletavasse plastpudelisse, ning viia jäätmejaama. Vedelat toiduõli ei tohi valada kanalisatsiooni ega otse biojäätmete mahutisse.
Lihtne ennetusmeede on ka hoida vannitoas väikest kaanega prügikasti. Nii ei teki vajadust visata kasutatud hügieenitooteid või salvrätikuid WC-potti.
WC-pott ei ole prügikast! Mõtle enne, kui vett tõmbad!
EVEL-i artikli täisversioon on loetav SIIN.
